Käesoleval hooajal korraldasime piirkondlike põllujalutuste maratoni, mis sai alguse 15.mail Saaremaal ning lõppes 26.juunil Lääne-Virumaal Laekvere PM OÜ ja Muuga PM OÜ põldudel. Sinna vahele jäid Läänemaa, Valgamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Raplamaa, Pärnumaa ja Ida- Virumaa. Kui Saaremaal oli põhirõhk veel taliviljade vaatlemisel ja taliraps oli sel ajal õitsemas, siis viimasel seminaril oli põhirõhk juba suviviljadel ning etteruttavalt arutlesime ka juba sügiseste tööde üle taliviljade põldudel. Põllujalutused olid meeleolukad, huvi oli suur ning loodame, et kõik said tarkusetera võrra rikkamaks.
Saaremaa põllujalutus on juba aastaid olnud seminarimaratoni esimeseks sihtpunktiks. Koos heade klientide ja koostööpartneritega külastasime kolme ettevõtte põlde – Nuudi Talu Fie, Toomas Tänav Fie, Olli-Välja Talu Fie.
Kõige pikem peatus oli Nuudi Talu talinisu Skagen põllul, mis ühtlasi osaleb sel aastal Inglismaa Viljeslusvõistlusel YEN. Keemilisele puhisele Vibrance Duo oli juurde lisatud eelmisel aastal mahukast puhtimiskatsest Kuusiku KK-s suurimat tulukust toonud lisaainete kombinatsioon BioStart 1,0 l/t + Tradecorp AZ 200 g/t. Kevadel esimesel põlluvaatlusel 1.04.19 hakkas eriti silma see, et taimed olid hästi võrsunud ning kõrvalvõrsed olid kasvult ja arengult samaväärsed peavõrsega, mitte aga väiksemad ja peenemad.
Võistluspõllu mullaproovid näitasid ilusaid numbreid, makro- ja mikroelementide vajaduste tasemed olid vahemikus väike kuni keskmine. Arvestama aga pidi mulla kõrge pH-ga (7,1), mille juures on mangaani omastamine raskendatud. Mangaan on oluline mikroelement talvekindluse ja stressitaluvuse suurendamiseks ning ka võrsumise soodustamiseks. Seetõttu sai sügisel põld üle pritsitud fosfor-kaalium vedelväetisega Trafos Mg B Mn Fe, millele lisatud 0,5 kg mangaankelaati Tradecorp Mn EDTA. Kevadel laotatud NS väetiste ja kompleksväetisega YaraMila 18-11-13, kokku anti põllule toimeaines 220 kg/ha lämmastikku. Seminari toimumise päevaks oli kasvureguleerimine veel tegemata, kuid sellise lämmastikutaseme juures arvasime, et Medax Max´i norm 0,5 kg/ha hoiab taimiku püsti küll.
Teine peatus oli Nuudi Talu talinisu Skagen põllul, kus pool põldu (10 ha) oli intensiivsema tehnoloogiaga kui teine pool põldu. Erinevad töökäigud tehti juba sügisel, kui sarnaselt YEN põlluga töödeldi seeme põllu intensiivsemal osal lisaainete kombinatsiooniga BioStart 1,0 l/ha + Tradecorp AZ 200 g/t. Samal põllu poolel teostati sügisel herbitsiidi pritsimine Komplet 0,5 l/ha, paagisegus fosfor-kaalium vedelväetis Trafos Mg B Mn Fe ja mangaankelaat Tradecorp Mn EDTA. 7. novembril pritsiti sama põllu pool fungitsiidiga Inputiga (0,4 l/ha). Lihtsama tehnoloogiaga põllu poolel pritsimistöid sügisel ei teostatud. Kevadel mõlemalt põllu poolelt taimi välja kaevates ja neid võrreldes, hakkas esimese asjana silma see, et lihtsama tehnoloogiaga poolel olid taimede kõrvalvõrsed tunduvalt peenemad peavõrsest. Intensiivsemal osal olid kõrvalvõrsed tunduvalt tugevamad ja taimede juurekaelad jämedamad ning taimed suuremad. Siin ei saa tuua välja vaid ühte tegurit, mis seda põhjustas. Kindlasti aitas kaasa nii sügisene umbrohutõrje kui ka leheväetamine ja haigustõrje, mida lihtsama tehnoloogiaga põllu poolel ei olnud tehtud.
Kevadel oli umbrohtude foon drastiliselt erinev. Pritsimata osal olid umbrohtudest esindatud mailane, verev iminõges, kesalill, ohakas, vesihein, virn, põldkannike. Pritsitud põllu osal esines mõningal määral ohakat ja kesalille. Sügisel pritsitud herbitsiidil Komplet on hea mõju kesalillele, tõenäoliselt ligi kuu aega pärast külvamist tehtud pritsimine jäi aga ajaliselt veidi hiljaks ning kesalill oli selleks ajaks juba liialt suur.
Kevadel tehti kogu põld üle herbitsiidi lahendusega Pixxaro EC + Granstar Preemia ning nägime, et umbrohud olid kontrolli all ka sügisel pritsimata põllu osa. Pixxaro EC on eriti hea toime virnale. Sel kevadel oli palju näha põlde, kus pärast sügisel tehtud herbitsiidi oli kevadel põllul ainult virn. Sellistel puhkudel piisab ka odavamast lahendusest, lihtsalt soolotootest Pixxaro EC.
Nuudi Talu peremees Kaido Kirst ise ütleb, et tema kogemustel võib sügisese umbrohutõrje tegemata jätmine alandada saagikust pea tonni võrra. Eriti kui talv on pehme ja umbrohud tarbivad palju toitu kultuurtaime eest. Kaido sõnul on sellisel juhul talinisul silmaga eristatav värvi vahe, ka kõrre ja pea pikkuse vahe.
Toomas Tänava taliodra põllul oli selgelt näha, kuidas talvekindluse parandamiseks ja võimalikult suure juurestiku arenguks oli hakatud rõhku panema juba sügisel. Seemnete puhtimisel kasutati lisaainete kombinatsiooni Ruter AA + Humistar. Sügisel pritsiti põldu kaalium-vedelväetisega ja tehti herbitsiid Komplet, pärast mida ei vajanud kevadel põld herbitsiidi pritsimist. Kevadel jätkus panustamine juurestiku arengu soodustamiseks, kui pritsiti Moddus Start ja fosfiitfosforit sisaldav leheväetis Trafos Mg B Mn Fe. Ja juurestik oli tõesti tugev ning kindlasti on see peamine abinõu, mis aitab taimel paremini toime tulla ka põuasel perioodil.
Olli-Välja Talu talirapsi põllul sai näha uue kevadiseks pritsimiseks mõeldud herbitsiidi Korvetto mõju umbrohtudele. Tõrjub laialehelisi ubrohtusid virn, kesalill, kare kõrvik, kurereha, valge hanemalt, punand, verev iminõges, kukemagun, vesihein, konnatatar. Korvetto eelis Galera ja Lontreli ees seisneb paremas efektiivsus selliste umbrohtude tõrjumiseks nagu hariliku hiirekõrv, verev iminõges, kugemagun, põldmailane, vesihein, põldkannike, valge hanemalts, põld-litterhein. Herbitsiid ei vaja lisamärgajat ning on segatav kasvuregulaatoriga, leheväetisega, insektitsiididega.
Läänemaa põllujalutus toimus ettevõttes Maaharijad, kus külastasime talirapsi, talinisu, taliodra ja oa põlde. Alustasime talirapsi põllult, kus sordiks poolkääbushübriid DK Sequoia. See sort kasvatab sügisel väga madala ja laia leheroseti, mille kasvukuhik asetseb mullapinna lähedal, tagades kaitse külma ja tuule eest ka minimaalse lumikatte olemasolul. Oma vastupidavust ekstreemsetele imastikuoludele näitas DK Sequoia kevadel hästi. Peale esimest kevadist kuumalainet tuli seal piirkonnas maha kogu maapinda kattev lumevaip ja sellele järgnes järgmine kuumalaine. Kogu selle temparatuuri kõikumise ja lume kannatas see sort ilma suuremate kahjustusteta välja, vartel esines mõni üksik lõhe aga see oli ka kõik.
Boori sai rapsi põld Tradebori näol sügisel kokku 2,0 l/ha ja kevadel kokku 2,5 l/ha. Talirapsi boori vajadus vegetatsiooni vältel on 700 g/ha. Tradebor sisaldab boor etanoolamiini, mis soodustab õitsemist ja viljumist. Lisaks mõjutab kõtrade moodustumist ja seemnete arvu kõtrades ning aitab tagada kõrgema õlisuse.
Põhilised umbrohud põllul olid põld-kannike, rukkilill, virn, mailane, vesihein, kesalill. Herbitsiidina kasutati põllul Korvettot normiga 1 l/ha, sobib hästi laialeheliste umbrohtude tõrjeks ja on pika kasutusaknaga – varsumisest kuni õitsemise alguseni (BBCH 30-50). Toimeainetest sisaldab 5 g/l metüülhalauksifeen ja 120 g/l klopüraliid ja tänu sellele on tagatud lai tõrjespekter. Nädal pärast pritsimist olid umbrohud kollakad, närbunud ja nende areng oli pidurdunud. Lõplik mõju avaldub 4-6 nädalat pärast pritsimist. Seminari päevaks oli pristimeset möödas umbes 2 nädalat ja Korvetto positiivne efekt järjest paremini näha. Laiguti esines küll tugevat kesalille rinnet, kuid preparaat suutis seda nii palju pärssida et lõpuks jäi see alarindesse.
Antud põllul, nagu ka mujal Eestis, oli probleemiks hiilamardikas. Tõrjeks kasutati Bayeri prepraati Proteus OD, mis sisaldab 100 g/l tiaklopriidi ja 10 g/l deltametriini. Kahe toimeaine kombinatsioon tagab kiire kohese mõju ja pikaajalise kestva toime. Insektitsiid hävitab efektiivselt nii vastsed kui ka valmikud, toimib tõhusalt nii pistmisimemissuistega kui ka haukamissuistega putukate suhtes. Preparaat liigub läbi kõikide lehe kudede ja hävitab ka lehe all paiknevad kahjurid.
Valgemädaniku ennetavaks tõrjeks oli skeemis Propulse, mis sisaldab 125 g/l protiokonasooli ja 125 g/l fluopüraami. Protiokonasool on süsteemne toimeaine, millel on nii ennetav kui ka raviv mõju. Fluopüraam pidurdab lööbinud haiguse arengut, peatades seeneeoste idanemist, eostoru kasvu ja seeneniidistiku arengut. Kasutusaeg valgemädaniku tõrjeks täisõitsemises ehk kui 100 % peavõrsest ja 70% kõrval võrsetest õitseb. Ennetav tõrje on hädavajalik, sest tugeva nakkuse korral võib saagikadu olla 30 ja enam protsenti.
Järgmisena liikusime talinisu põllule, nädal enne põllujalutust oli näha esimesi helelaiksuse ja jahukaste tunnuseid. Nende pidurdamiseks pritsiti põllule Input 460 EC-d mis sisaldab 160 g/l protiokonasooli ja 300 g/l spiroksamiini. Põllujalutuse päeval taimikut lähemalt uurides oli näha, et preparaat oli kenasti toiminud, sest jahukaste haiguskolded olid roosakaks värvunud ja uusi nakkuskoldeid näha ei olnud. Samuti oli helelaiksus pärsitud ja uusi massilist haiguse levikut me ei tuvastanud.
Kuna Maaharijate põldudel on probleeme tuulekaeraga, siis on nende talinisu ja taliodra skeemides sees Axial 50 EC. Sisaldab see 50 g/l pinoksadeeni ja mõjub umbrohtudele lehtede kaudu. Segude suhtes tasuks olla kriitiline eriti kui plaan on kasutada hormoonherbitsiide (2,4-D, MCPA, Banvel 4S), neid Axial 50 EC-ga kokku segada ei tohi. Hormoonherbitsiide võib kasutada 7 päeva pärast Axial 50 EC-ga pritsimist. Kui hormoonherbitsiide kasutatakse enne, võib Axial 50 EC-ga pritsida 21 päeva pärast. Kui paagisegude puhul tekib kahtlusi, siis tasub alati enne küsida kui segada. Baltic Agro toetav ja abistav meeskond on alati nõus arutama ja abistama.
Talinisu põllul tegime katse preparaadiga Variano xpro, kus poolele põllule läks preparaat normiga 0,9 l/ha ja teine pool jäi tegemata. Tegemist on Bayeri xpro perekonda kuuluva süsteeme fungitsiidiga, mis sisaldab 40 g/l biksafeeni, 50 g/l, fluoksastrobiini ja 100 g/l, protiokonasooli. Antud katse tulemusi tutvustame lähemalt peale saagi koristamist. Fungitsiid tagab ennetava ja raviva kaitse haiguste eest. Lisaks on silmaga nähtav rohendav efekt, mis parandab oluliselt taimede põuakindlust ning stimuleerib üldist kasvu, tulemuseks on kõrgem ja kvaliteetsem saak. Sama prepaarati kasutati jagatult ka odral, see tagab kaitse füsioloogiliste lehelaiksuste eest. Füsioloogilised lehelaiksused ei ole põhjustatud haigustekitajatest vaid ilmastikutingimustest. Variano Xpro’ga pritsimisel tugevneb taime füsioloogiline tervis, taimed on rohelisemad, lehepind suurem, klorofüllisisaldus kõrgem.
Üks olulisemaid teemasid oli sellel perioodil oa umbrohutõrje. Paljudel jäi külvijärgne Fenix sellel aastal tegemata, sest kuuma ja kuiva ilma tõttu kardeti, et see mõjub pigem negatiivselt kui positiivselt Tegelikult oleks võinud selle siiski ära teha, Maaharijad tegid normiga 3 l/ha Fenix + 300 l/ha vett ja tulemuseks oli elujõuline, umbrohuvaba põld.
Fenix tekitab mulla pinnale kileja kihi, umbrohud saavad kahjustada hetkel mil idulehed ennast mulla pinnast välja üritavad suruda. Toimeaine on aktiivne umbes 2-3 kuud ning iga lisanduv niiskus ja vihmasadu aktiviseerib selle perioodi jooksul herbitsiidi. Fenix ei pidurda umbrohuseemnete idanemist, kuid takistab nende tärkamist. Kemikaaliga kokku puutunud umbrohu lehed muutuvad klorootiliseks – lehtedel ja leheservades tekivad valkjad ja kollased laigud.
28.mail külastasime Lõuna- Eesti tootjatega Valgamaa piirkonnas asuvaid Kesa Agro OÜ ja Laatre Piim AS põlde. Vaatlesime suvirapsi, mis tol hetkel oli veel idulehtede faasis. Põllul tuli arutlusele suvirapsi umbrohutõrje lahendused, nii kõrreliste umbrohtude tõrjeks kui ka laialeheliste tõrjeks. Sel hetkel oli taliraps veel õitsemas ning pidime tõdema, et kapsakoi lendlus oli sel ajal juba talirapsis äärmiselt intensiivne ja see tähendas ka seda, et hiljem suvirapsi pärislehtede faasis oli oht, et kapsakoi vastsed võivad põhjustada tugevat kahju. Praeguseks hetkeks oleme näinud, et kapsakoi levikuks oli tõepoolest soodne aasta ning kahjustust on arvukalt.
Sai ka külastatud talinisu põldu, millel oli kasutatud granuleeritud lubiväetist AtriGran. Sügisel ja kevadel võetud mullaproovide tulemused näitasid, et AtriGrani kasutamisel vähenes mullahappesus ning suurenes kaltsiumisisaldus. Suurenes ka taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus mullas. Happelistes muldades (pH < 6) on taimede kasvuks vajalike toiteelementide (N, P, K, Mg, S, Ca, Mo) omastamine pärsitud, tuues kaasa saagikuse ning saagikvaliteedi languse. Neil muldadel on ka seetõttu väetiste kasutamise efektiivsus madal.
Talinisu põldudel oli Valgamaa põllujalutuse ajal tehtud T1 fungitsiid ning kätte hakkas jõudma T2 fungitsiidi aeg. Ka sel põllul oli juba märgata nisu-pruunlaiksuse algeid lipulehel.
Laatre Piim AS kaerapõllul vaatlesime katset, mille eesmärgiks on hinnata erinevate lisaainetega puhtimise mõju kultuuri arengule ja saagikusele. Katses on 2 varianti: Tradecorp AZ vs Tradecorp AZ + BioStart. Visuaalselt hinnates oli Tradecorp AZ+ BioStart katsevariandi taimik ja juurestik tugevam, võrsed ühtlasemalt arenenud ning taimed arengus ees võrreldes lihtsalt Tradecorp AZ variandiga. Ka Laatre Piima agronoom tõdes, et BioStardiga variandil oli kevadine algareng kiirem.
Kaerapõllul kasutati ka võrsumisfaasis tsink- ja vaskkelaati. Võrsumise ajal kasutades tõstab tsink kaera mahukaalu, mis on oluline selleks, et müüa kaera toidukaerana. Vask soodustab teraviljade võrsumist ning suurendab terade arvu pähikus.
Peatusime ka talirapsi põllu ääres, mis oli jõudmas täisõitsemisse. Rohkelt kõneainet pakkus käesoleval aastal talirapsi õitsemiseaegse fungitsiidi ajastamine. Kuumad ilmad ning taimede kiire areng tõid kaasa peavõrse õite kroonlehtede kiire langemise, samal ajal kui kõrvalvõrsed veel polnud täies ulatuses õitsema hakanud. Fungitsiidi ajastamisel tuleks ikkagi lähtuda sellest, et fungitsiidi lahus peab katma võimalikult palju õie kroonlehti, see tähendab, et taliraps peab olema täisõitsemises.
Tartumaa põllupäeval külastasime Haage Agro, Tartu Agro ning Luunja Mõisa põlde. Ringkäik algas Haage Agro talirapsi põllul, kuhu on rajatud Yara väetuskatse. Katses on võrreldud tootja väetusskeemi Yara enda poolt välja pakutud skeemiga, mis on mõnevõrra kallim ja intensiivsem. Tegemist on mitmeaastase projektiga, uuel hooajal jätkub sarnane katse ülesehitus ka uue kultuuriga. Yara variandis pritsiti kevadel lehekaudselt taimi fosforiga YaraVita KombiPhosi näol, samas tootja skeemis kasutati Trafos Mg B Mn Fe, mis sisaldab fosfiitfosforit, mis on taimes kiirelt liikuv ja kergesti omastatav. Kevadine lehekaudne fosforiga väetamine aitab taimel omastada fosforit samal ajal, kui taimik seda külmast mullast omastada ei suuda. See omakorda aitab arendada juurestikku ning muudab taimed ebasoodsatele keskkonnatingimustele vastupidavamaks.
Peatuse tegime ka varajase odra põllul, kuhu on rajatud katse hindamaks BioSpektrumi mõju kultuuri saagikusele. BioSpektrum sisaldab looduslikult mullas esinevaid kasulikke mikroorganisme ning aitab parandada mulla bioloogilist aktiivsust, mullastruktuuri ning sisaldab ka antibiootilisi aineid, mis pärsivad patogeenide levikut. Tegemist on pikaajalise katsega ning sügisel peale koristust plaanitakse kasutada taimejäänuste kiiremaks lagunemiseks mikroorganismide poolt sünteesitud ensüüme sisaldavat biostimulaatorit BioSplito.
Põlduba oli Tartu külastuse ajal õitsemise alguses. Põllu ääres tegime juttu põldoa ja -herne haigustõrjest ning leheväetamisest. Põldoa haigustõrjeks on optimaalne jagatud pritsimine. Levinuimateks ja kõige enam kahju tekitavateks haigusteks on laikpõletik, põldoal lisaks ka šokolaadilaiksus ja rooste. Seoses rapsi kasvupinna laienemisega on suurem oht ka hernel valgemädanikku nakatumiseks. Herne ja oa haigustõrje jagatud pritsimisel võib esimese pritsimise teha ennetavalt esimeste õite avanemisest ning kasutada kuni õitsemise lõpuni. Lisaks rääkisime ka veidi liblikõieliste kultuuride väetamisest. Põldoa ja-herne jaoks on kõige olulisemad mikroelemendid molübdeen ja boor. Molübdeen on vajalik mügarbakterite moodustumiseks ja boor on oluline õitsemiseks, viljumiseks. Vedelväetistega Tradebor Mo või Phylgreen B Mo soovitame pritsida kindlasti enne õitsemist.
Külastasime lisaks veel ka taliodra põldu Tartu Agros ning Luunja Mõisa talinisu põldu. Nii Tartumaal Tartu Agro kui ka Viljandimaal Paugo Põld OÜ põldudel tuli taliodra põllul teemaks kasvureguleerimine. Viljandimaal külastasime põldu, kus oli kasvuregulaatorit kasutatud kolmel korral. Võrsumise ajal, 1-2 kõrresõlme faasis ja enne ohete ilmumist, kuid sellegipoolest oli taimik väga kõrge ja praegusel hetkel, peale tugevaid vihmahooge ka kohati lamandunud. Sel aastal oli probleemiks aga see, et taimede areng oli niivõrd kiire, et õiget momenti kasvuregulaatori kasutamiseks oli keeruline tabada, seda eriti 1-2 kõrresõlme faasis. Kasvu algfaasis, võrsumise ajal kasutati Viljandimaal taliodra põllul Moddus Starti 0,3 l/ha, mis sobib hästi kevadistesse jahedatesse tingimustesse ning aitab soodustada võrsumist ja parandada juurestiku arengut. Kõrsumise ajal kasutati lisaks Moddus 250 EC 0,3 l/ha ning enne ohete ilmumist, pea murdumise kaitseks Terpal 0,6 l/ha. Viljandimaal oli lisaks tootjapõldude külastusele eesmärgiks ka tutvuda erinevate kasutusel olevate ja ka uute sortidega. Seetõttu võtsime plaaniks ka külastada Viljandi Katsekeskust. Sealne agronoom andis meile põhjaliku ülevaate katsekeskuse töödest ning sortidest, mis seal katsetuses on. Nii mõnigi neist võiks tulevikus olla uus ja perspektiivikas sort tootjate põldudel. Selle nimel katsekeskused igapäevaselt töötavad.
4. juunil külastasime Raplamaal osaühingu Pae Farmer põlde. Päeva keskseks teemaks oli taimede toitumine, sest sellel hooajal oleme koostöös ettevõttega Yara Eesti alustanud uut projekti taime lehtedest toitainete sisalduse määramisega. 100 kevadel korjatud talinisu leheproovi tulemuse alusel selgus, et kõige kriitilisemateks elementideks olid vask, boor, tsink ja valdavalt oli veidi madal tase lehtedes ka kaaliumil. Arutasime teema üle, millistele mikroelementidele peaksime tähelepanu pöörama juba sügisel. Proovide tulemused näitasid seda, et 90% talinisu taimedes oli vase tase madal kuni väga madal. See on põhjustatud asjaolust, et suuremal osal Eesti muldadest on vase tase madal. Vasevaestes muldades ongi ainsaks võimaluseks pritsida taimi vaske sisaldava leheväetisega. Seda tasub teha juba sügisel, sest vask soodustab võrsumist nii nagu mangaangi. Lisaks sellele parandab mangaan ka taimede talvekindlust. Tsingipuudus lehtedes oli madal või väga madal 68% leheproovidest. Tsingi puudusel aeglustub võrsumise faasis lehtede kasv ja juurestiku arenemine. Selle tulemusel väheneb fotosünteesiv pind ning nõrgema juurestiku tõttu saab kannatada taimede talvekindlus. Need olid põhjused, miks rõhutasime vaske, tsinki ja mangaani sisaldavate leheväetiste pritsimise olulisust taliteraviljadele juba sügisel.
Pärnumaa põllujalutus toimus ettevõttes Helgi ja Pojad, mis asub Kablis. Tegemist on põllumajandusega tegelemiseks suhteliselt keerulise piirkonnaga ja seda just mullastiku tõttu. Ometi majandab Helgi ja Pojad selles piirkonnas väga edukalt, toodab kvaliteetset seemet ja koristab kõrgeid saaginumbreid. Ettevõtte juht Mihkel Vainula ütles põllujalutusel, et tema edu ja saagikuse aluseks on mesika kasvatamine ja sellepärast on mesikas tema külvikorras olulisel kohal. Teise saagikuse tõusle kõvasti kaasa aidanud kultuurina külvikorras tõi ta välja herne. Tänu nendele kultuuridele täieneb pidevalt orgaanilise aine varu mullas, mis omakorda aitab kaasa huumusseisundi, toiterežiimi, struktuursuse, füüsikalisete ja hüdrofüüsikaliste omaduste paranemisele. Lisaks luuakse soodsam elukeskkond ka mullas elutsevatele kasulikele bakteritele ja mikroorganismidele. Tänu tugevale ja sügavale ulatuvale juurekavale transpordivad need kultuuri sügavamatest kihtidest künnikihti mineraalseid toiteelemente.
Sellel aastal oli suureks erinevuseks võrreldes varasemate aastatega see, et ettevõttes külvati kõik teraviljad kasutades starterväetist UMG starter MAX 10-45+Zn+Fe normiga 15 kg/ha. See väetis on mikrograanulitega (läbimõõduga 0,5-1 mm), mis külvatakse külvikul olevast dosaatorist külvirea vahetusse lähedusse. Selle tulemusel saab arenev taime fosfori mullast kiiresti kätte ning kasvatab tugeva juurestiku. Fosfor on mullas (eriti jahedas mullas) väga vähe liikuv toiteelement, seetõttu on oluline anda vees lahustuvat fosforit ja tärkamiseks ning juurdumiseks vajalikke toiteelemente koos külviga. Starterväetiste kasutamine tagab kasvu algusest alates ühtlase fosforiga varustatuse ning taimedel areneb tugev juurestik, mis võimaldab kasvu ajal vett ja toitaineid paremini kätte saada. See omkorda mõjutab taimede arengut ja hilisemat saaki. Baltic Agro tootevalikus on kolm erinevat startreväetist: TurboSeed Zn, mille koostises on rohkelt veeslahustuvat fosforit ja kaaliumi. Magnistart NP Zn ja UMG Starter MAX 10-45+Zn+Fe väetiste koostises on lämmastik ja veeslahustuv fosfor. Kõigi nendega on meil ettevõttes Helgi ja Pojad rajatud katsed, üks suvinisul ja teine kaeral, täpseid tulemusi jagame peale koristust.
Ida-Virumaa põllujalutuse korraldasime sellel aastal Leino ja Henry Tammani juures Jaani Talus. Selle põllujalutuse üheks olulisemaks teemaks on kindlasti puhtimine, sest teraviljade puhul on lisaks puhisele kasutatud taime algarenguks vajalikke toiteelemente ja kasulikke mikroorganisme. Kombinatsiooni Tradecorp AZ+Biostart positiivsest tulemist on juba mitmeid kordi räägitud, aga siinkohal räägiks tooted uuesti lahti. Tradecorp AZ on mikroelementide (tsink, mangaan, vask, raud) segu vees kergesti lahustuvate kelaatidena. Sisaldab ka taimele idnemiseks ja algarenguks vajalikke boori ja molübteeni. Seemnete puhtimisel lisaainena kasutades annab hea stardipaugu ja rikkaliku toidulaua, et taim saaks kiiresti ja ühtlaselt idaneda ning areneda. Biostart koosneb mullas looduslikult esinevatest mikroorganismidest ja mõeldud seemnete töötlemiseks. Tootes sisalduvad kasulikud mikroorganismid tegutsevad alguses idaneva seemne ja hiljem taime juure ümber kogu vegetatsiooni perioodi, soodustades idanemist ja edasist taime arengut. Tootes sisalduvad bakterid kaitsevad taimi erinevate mullapatogeenide eest, parandavad taime toitumist muutes kaaliumi, õhulämmastiku ning raskesti lahustuva fosfori taimele kättesaadavaks. Lisaks sisaldab Biostart ka mükoriisat, mis on võimelised taime juurtega sümbioosi looma ning seeläbi kasulikku koostööd tegema. Mükoriisa toitub taime juure eritistest ja vastutasuks aitab taimele olulisi toiteelemente ja vett sügavamatest mullakihtidest kätte saada. Parandab ka mulla struktuursust, eritab mulda glomaliini mis toimib kui liim sidudes väikesed mulla osakesed suuremateks agrekaatiteks. Tulemuseks on poorne ja tihenemise eest kaitstud muld.
Lisaks Biostardile katsetasid ettevõtjad sellel aastal ka Biospektrumi nimelist toodet suvivilja põllul. Suurem osa põllust sai töödeldud aga isiklikust huvist jäeti väike osa töötlemata. Henry Tamman kinnitas, et taimi kaevates oli juurekava arengus märgatav vahe sees. Töödeldud osa oli elujõulisem ja kiirema arenguga. Biospektrumi näol on tegemist mikroorganismide seguga, mis on mõeldud mulla töötlemiseks. Aitab taimel mikro-ja makrotoitaineid kasvukeskkonnast paremini omastada, parandab mulla struktuuri ja bioloogilist aktiivsust. Mulda erituvad antibiootilised ühendid, mis pärsivad kahjulike mullapatogeenide levikut ja tegevust. Kasutada enne pindmist harimist, enne külvi või pärast külvi segus herbitsiidiga. Taliviljade puhul on soovitav üks ring sügisel normiga 0,25 l/ha ja teine ring 0,25 l/ha kevadel segus herbitsiidiga.
Muuga PM külastusel vaatlesime maisi sordivõrdluskatset, mis sisaldab endas seitset sorti: Aalborg, GS180, Coditank, Eduardo, Legolas, P7043, Scandik. Katse eesmärgiks on võrrelda nii sortide saagikust kui ka kvaliteeti, et leida maisisilo valmistamiseks sobivaimad sordid. Samale põllule on rajatud ka starterväetise katse tootega UMG Starter Max 10-45, mis sisaldab just maisile kasvu alguses olulisi elemente: N, P ja Zn. Fosfor taimede algarengu faasis aitab soodustada juurestiku arengut, tänu millele on ka hiljem taimed vastupidavamad põuale ja teistele stressitingimustele. Kevaditi maisikülvi ajal on tihtipeale mullatemperatuur madal, mistõttu on toitainete omastamine mullast raskendatud. Väetise lisamine seemne vahetusse lähedusse tagab toitainete kättesaadavuse, soodustab idanemist ja kiiret algarengut. Põllul oli ka näha, et starterväetisega variandis oli taimik oluliselt arenenum ning kasvus ees. Samuti oli ka juurestik tugevamalt hargnenud ja sügavamal.
Katsepõllul oli hästi märgata herbitsiidi väga hea efekt. Umbrohutõrjeks kasutati katsepõllul Maister Power OD 1,4 l/ha, mis juba mõni päev pärast kasutust ilmutas väga tugevat mõju ning põllujalutuse ajal oli tegemist juba väga ilusa umbrohupuhta põlluga. Vaheltharimine oli sel päeval veel tegemata, kuid lähiajal plaanis.
Teiseks peatuspunktiks sel päeval oli suvirapsi põld, mille külastusvalikul sai just määravaks käesoleva aasta aktuaalsed probleemid seoses suvirapsi kahjuritõrjega. Ka sel põllul oli märgata äärmiselt tugevat hiilamardikate kahjustust ja esinemist ning samuti ka kapsakoi vastsete kohalolekut ja ka valmikute lendlust. Sel aastal algas kapsakoi lendlus väga varakult ning juba sel ajal oli selge, et suvirapsi põldudel tuleb silma peal hoida. Kapsakoi vastsed on roheka kehaga ja tumedama peaga ning toituvad lehtede alaküljel, mistõttu kontaktse insektitsiidiga pole nende tõrje efektiivne.
Naeri-hiilamardikas korraldab üle Eesti suvirapsi põldudel palju pahandust. Mitmed tootjad on korduvalt teinud tõrjet, kuid populatsioone on nii palju, et vaid ühest-kahest pritsiringist ei piisa, sest insektitsiidide mõju pole niivõrd pikaajaline. Sellistel kahjustunud põldudel on ka õitsemiseaegse fungitsiidi tasuvus küsimärgi all, sest hiilamardika poolt kahjustatud õienuppudest ei arene korralike õisi välja, vaid kehvematel juhtude jääb alles vaid õievars. Fungitsiidi planeerimisel on mõistlik läheneda põllupõhiselt ning hinnata, kas antud olukorras on lisakulutus põhjendatud.
Etteruttavalt arutlesime sellel põllul ka talirapsi sügiseste tööde üle (sh. Herbitsiidilahendused ning kasvureguleerimine), sest koristus jõuab hirmuäratava kiirusega lähemale ning ega talirapsi külviaeg ka kaugel pole.
Laekvere PM OÜ põllul käisime vaatamas ka kaera sordivõrdluskatset, milles on esindatud järgmised sordid: Symphony, Delfin, Korok, Meeri, eesmärgiga hinnata nende saagikust ja kvaliteedinäitajaid. Lisaks tegime põllul juttu käesoleva aasta projektist koostöös Yaraga, st. leheanalüüside võtmisest ja juba analüüsitud tulemustest. Põhiprobleemiks, mis leheanalüüsidest selgus, on teraviljapõldudel sel aastal boori, vase ja tsingi puudus. Kindlasti annavad analüüside tulemused meile palju mõtlemisainet, kuid oluline on meeles pidada, et kõik saab alguse mullast. Seega võiks põllu keskmisena teha ka ikkagi muldadest täisanalüüsi, milles on kajastatud ka mikroelemendid. See annab meile indikatsiooni, millest väetusplaani koostamisel lähtuda. Kui mullas on mõne mikroelemendi puudus, siis tuleks see juba hooaja alguses väetusplaani sisse arvestada, mitte oodata puudustunnuste ilmnemist.
Lääne-Virumaa põllujalutusel liitus meiega ka Leedu ettevõtte Nando esindaja Nerijus Silingis, kes demonstreeris põllu ääres, kuidas töötab silikooni baasil märgaja Perifolis ning mullamärgaja Terraoil, tutvustas tootjatele vahuvastast ainet Foamex ning selgitas pH alandaja pH-shark tööpõhimõtet ning olulisust. Vee pH on oluline taimekaitsevahendite toimeainete efektiivsuse tagamiseks. Optimaalne pritsimisvee pH jääb vahemikku 5,5-6.
Suur aitäh kõigile põllumeestele, kes meid oma põldudele lubasid, koostööpartneritele ja külalistele.
