19. mai külastus
Raps on Imaveres alustamas õitsemist. Eelmist blogipostitust meelde tuletades tehti siin põllul kevadise herbitsiidina Korvetto 1 l/ha. Mõned umbrohud on juba täielikult hävinenud, osad veel põevad, kuid nende ainevahetus on häiritud ning nad jäävad kenasti alarindesse.
Lõuna-Eestis juba mitmeid põllud kolletavad, seega oleks asjakohane tuletada meelde, et ka hilises faasis kimbutavad rapsi mitmed taimehaigused.
Valgemädanik on äärmiselt ohtlik haigus, mis suure nakkuse korral on võimeline hävitama koguni 50% saagist. Haiguse levikuks ideaalsed tingimused on, kui rapsi õitsemise ajal on temperatuurid vahemikus 15-20°C ning õitsemisaegselt on mitme päeva jooksul õhuniiskus kõrge ja sajab vihma. Seega, kui levikuks soodsad tingimused ja rapsi õitsemine langevad täpselt ühte aega, on vägagi soovituslik talirapsis valgemädaniku tõrje tegemine. Tõrjeks optimaalne aeg on peavarre esimeste õielehtede langemisest kuni täisõitsemiseni. Kui kroonlehed hakkavad langema, jäävad need püsima rapsi lehtedele ja külgharude kaenlasse, kuhu omakorda jääb püsima vihmavesi ja niiskus ja sealt nakkus algabki. Kahjustatud varreosale tekib seenniidistik, vars võib kahjustatud kohalt murduda ning lõpuks ka taimed kuivavad. Varre sees arenevad mustad seenemügarad (sklerootsiumid). Peale koristust võib sklerootsiume väga kergesti leida, lõigates maha jäänud ning halli värvi rapsi varred pooleks, sklerootsiumid on seal tavaliselt sees.
Veidi hiljem kui valgemädanik, nakatab rapsi kuivlaiksus, mille arengut soodustavad samuti niisked tingimused rapsi õitsemise ja valmimise ajal. Haiguse tunneb ära selle järgi, kui vartele, lehtedele ja kõtradele ilmuvad mustad või tumepruunid kontsentrilised laigud. Selle tagajärjel väheneb lehe roheline ehk fotosünteesiv pind, kõdrad võivad enneaegselt avaneda ning seemned jääda peenikeseks.
Õisemise aegse haiguste tõrje saab ühildada kahjuritõrjega. Esimeste väikeste kõtrade tekkimisel teevad kõdra-peitkärsakad nendesse augu ning munevad. Kõtrades arenevad vageltõugud, kes toituvad rapsi seemnetest. Teine kahjur – kõdrasääsk – kasutab juba vigastatud kõtrasid, et ka ise nendesse muneda. Munadest koorunud vaglad toituvad seemnetest ning kõdra siseseinast, mille tagajärjel kõdrad keerduvad, muutuvad kollakaks ja valmivad enneaegselt.
NB! Õitsvat taimikut on lubatud pritsida ainult öösel (ajavahemikus 22.00-5.00).
Vaadeldes selle põllu leheproove, tuleb tõdeda, et sellel põllul on kaaliumi tase madal. 81% üle Eesti võetud talirapsi proovidest oli kaaliumi tase taimes madal. Kaaliumi taseme parandamine talirapsidel on veel täiesti ajakohane ja väga oluline, sest varsumise teisest poolest ja õiepungade moodustamise faasist rapsi kaaliumi tarbimine suureneb. Talirapsid hakkavad kohe-kohe õitsema ning siin tasub fungitsiidiga paagisegusse lisada kindlasti kaaliumit sisaldav leheväetis Final K kulunormiga 2 l/ha. Täisõitsemises üldiselt leheväetiste kasutamine ei ole soovitatav, kuna on oht pärssida õite viljastumist, kuid Final K on praktikas korduvalt kasutatud lahendus õitsemise aegseks pritsimiseks koos fungitsiidiga. Enne õitsemist või õitsemise lõppfaasis on võimalik kasutada kõrge kaaliumi sisaldusega tahket veeslahustuvat väetist Speedfol 8-10-40 kulunormiga 3-4 kg/ha.
29. APRILLi külastus
29. aprillil külastasime talirapsipõldu, millel kasvab sort nimega Garou. Külvatud on see 4. augustil ning eelviljaks oli varajane oder. Sügisel tehti varajase külviaja tõttu rapsile kaks kasvureguleerimist, esimene septembri alguses, segus Caryx 0,6 l/ha+ Tilmor 0,4 l/ha ning teine kord ligi kuu aega hiljem Juventusega (0,7 l/ha). Sügisel rapsi kasvu reguleerides tuleb järjest enam tähelepanu pöörata haiguste tõrjele, kuna fomoos ja kuivlaiksus on talirapsipõldudel sügiseti järjest rohkem levinud.
Umbrohud – tõrjuda või mitte
Sügisel pöörati väga tugevalt tähelepanu juurekava kasvatamisele ning kasutati koos kasvuregulaatoritega paagisegudes mõlemal korral ka kõrge fosforiga leheväetiseid Kombiphosi (2 l/ha) ning Trafost (1 l/ha). Fosfor soodustab juurestiku arengut, võtab osa klorofülli sünteesimises ja on oluline ka talvekindluse parandamise juures, kuid fosfor on taimedele mullast väga raskesti omastatav. See on mullas väheliikuv ning omastatavust mõjutab väga tugevalt mullastik (happelistes muldades on fosfor seotud raua ja alumiiniumi osakestega, ka aluselistes muldades ei suuda taimed seda omastada). Lisaks on fosfor suuremas mahus mullast kättesaadav alles alates +13 kraadi juures. Seega sügisel ja kevadel jaheda mullatemperatuuri tingimustes on igati tervitatav lehekaudselt fosfori andmine. Kevadised pritseringid sisaldasid samuti Kombiphosi (3 l/ha), lisaks veel rapsile olulisi mikroelemente sisaldavat Brassitreli (kokku 3 l/ha) ning biostimulaatoreid Ruter AA’d (2 l/ha) ning Delfan Plusi (0,5 l/ha). Siin alustati esimest pritsimisringi juba 27. märtsil.
Kui põldude umbrohtumisest rääkida, siis sügisel kasutati küll Butisan Avant’i (2,2 l/ha), kuid mõned umbrohud siiski kasvasid läbi. Möödunud hooaja kõrged saagid jätsid endast maha palju põhku ning pärssisid mõnevõrra mullaherbitsiidide maksimaalset efektiivsust. Sellel konkreetsel põllul esines kevadel veel põldkannikest, kesalille, harilikku kurekaela, rukkilille, hiirekõrva, ka virna. Umbrohutõrjel soovitaks vaadata põllule peale. Kui sügisel on umbrohutõrje juba tehtud ning silma jäävad vaid mõned alarinde umbrohud (põldkannike, mailane), siis tasuks kindlasti kaaluda ka umbrohutõrje tegemata jätmist. Eriti tänavu, kui raps on väga hästi talvitunud ja tühimikke põldudel vähe. Raps on intensiivse kasvuga ja jahe kevad soodustab ka külgharude arengut, tänu millele katab raps mullapinna üsna kiirelt. Tõrjevajadust tuleb hinnata põllupõhiselt ning kui esineb näiteks kesalille, rukkilille, ohakaid ning virna, siis on mõistlik ikkagi tõrje teha. Lõuna-Eestis on praeguseks hetkeks herbitsiidid juba valdaval enamusel tehtud, kuid Põhja-Eestis sõltuvalt piirkonnast on veel võimalus teha.
Kevadel 22. aprillil kasutati herbitsiidina sellel põllul Korvettot (1 l/ha). Hästi on näha, et herbitsiid on ka suuri rukkililli ja kesalilli kahjustanud. See annab rapsile tugeva konkurentsieelise nii toidu kui kasvuruumi osas ning jätab ka need umbrohud alarindesse. Korvetto sisaldab toimeainetena metüülhalauksifeeni ehk Arylexi ning klopüraliidi. Toimespekter on väga lai ning Arylexi toimeaine mõjub mõnedele umbrohtudele, näiteks hanemaltsale, virnale, harilikule punandile, verevale iminõgesele ning kukemagunile ka madalamatel temperatuuridel. Kesalill, ohakad ja rukkililled aga vajavad tõrjeks ikkagi vähemalt 10-kraadist temperatuuri. Korvetto kulunorm on 1 l/ha ning seda võib kasutada vaid talirapsil.
Boorivajadus sügisel ja kevadel
Rõõm on tõdeda, et raps on saanud kokku päris arvestatava koguse boori – 705 g/ha. Boor on kindlasti rapsile võtmeelement. Eestimaa muldades on aga boori tase üldiselt madal ja seetõttu peame talirapsi vedela booriväetisega pritsima nii sügisel kui kevadel. Kindlasti on abiks ka see, kui valida boori sisaldavad mineraalväetised, kuid sellest üksi ei piisa.
Mägede OÜ talirapsil kasutati teise kasvureguleerimise ringiga 2 liitrit Tradebori ehk lehe kaudu anti boori 300 g/ha. Kuu aega hiljem võetud leheproovide tulemus näitas, et boori sisaldus taimedes on täpselt normis.
Soovitame anda sügisel mingigi osa boori võimalikult vara, näiteks kõrreliste tõrjega või esimese kasvuregulaatoriga. Eelmisel sügisel tegime mitmeid leheproove talirapsist enne boori andmist – tulemuseks oli see, et raps on täpselt senimaani suures boorinäljas, kuni ta seda lehe kaudu saab. Ehk et positiivne on see, et lehe kaudu boori pritsimine töötab! Aga kuna defitsiit on praktiliselt sinnamaani, kuni ta seda lehe kaudu saab, siis on meie soovitus vähemalt üks osa boori anda sügisel juba võimalikult vara, sest piisav kogus boori taimes tagab mitte ainult talvekindlust, vaid aitab taimedel ka sellisel kevadel nagu tänavu ilmastikust tingitud stressile vastu panna. Õnneks on boori lehekaudne pritsimine sügisel põllumeeste seas üsna tavapärane tegevus.
Soovitame kasvuperioodil talirapsile boori anda kokku 700-800 g/ha kohta. Ka kevadel anda boori võimalikult vara – muidugi eeldusel, et on olemas lehepind, mida pritsida ning enne pritsimist ei esine öökülmasid. Varakult just seetõttu, et eelmisel sügisel korjatud talirapsi leheproovid näitasid pooltel juhtudel, et boori tase jäi veidi madalaks ehk polnud päris piisav. Siit võib oletada, et boorivaestes muldades ei pruugi traditsiooniline 2 liitrit boori olla piisav kogus sügiseks. Kevadisel booril on positiivne mõju õitsemisele, seemnete arvule kõdras ning õlisisaldusele.
Molübdeen ja fosfor
Mägede OÜ talirapsi sügisesed leheproovid näitasid molübdeeni suurt defitsiiti. Ei ole vahet, kas oleme kogunud leheproove kevadel või sügisel, ca 80-90% talirapsi proovidest on molübdeeni tase olnud väga madal. Molübdeeni ei vaja raps suures koguses, kõige lihtsam on seda tagada boori vedelväetisega Tradebor Mo, milles sisaldub nii boor kui ka molübdeen või siis YaraVita Brassitrel, milles samuti on molübdeen sees, küll aga tuleb sinna lisada boori juurde. Seda lahendust kasutab ka Mägede OÜ. Molübdeeni puudusel on varsumine häiritud. Lisaks on häiritud õiepungade ja seemnete moodustumine, seemned jäävad väikeseks ja kokkuvõttes saagikus madalamaks.
Mägede OÜ-s on kasvureguleerimine talirapsile tehtud ja ka kogu mineraalväetis antud. Nii see peakski olema, sest varsumisest alates hakkab raps väga intensiivselt toitaineid tarbima. Kokku on lämmastikku kasutatud üle 170 kg/ha ning kõik kolm kevadist pealtväetamist on sisaldanud ka väävlit. N/S suhe on hea – 1/3. Väävli osas ei saa me allahindlust teha või loota sellele, et küll ta mullast saab. Heaks näiteks on sel kevadel tehtud sadakond mullaproovi koostöös Yara Eestiga. Võib öelda isegi, et kõik proovid näitavad mullas väga madalat väävli taset. Seega peame panustama kevadisele pealtväetamisele väävlit sisaldavate lämmastikväetistega. Kõige efektiivsem ongi anda väävel iga väetamise korraga, nii nagu on seda tehtud Mägede OÜ-s, sest nii on ka lämmastiku omastamine efektiivsem ehk 1 kg lämmastikuga kasvatame rohkem kilosid saaki.
Kahjurite seire ja vajadusel tõrje
Taimekaitsetööde juurde tagasi pöördudes näeme, et sellele põllule on pandud kollane liimpüünis kahjurite seireks. Liimpüünise või siis püüniskausi kasutamine on väga hea moodus hinnata kahjurite aktiivsust põllul. Neid jälgides saame aimu, millal kahjurid arvukamalt põllule jõuavad ning seejärel juba saame jälgida, kas tõrjekriteeriumid on ületatud ning vastavalt sellele ka planeerida tõrje.
Kahjurputukatest tasub talirapsipõldudel kõige enam tähelepanu pöörata varre-peitkärsakatele, kuid samuti peaks seirama hiilamardikate arvukust. Varre-peitkärsaka valmik on selline pika kärsaga putukas, kes muutub aktiivsemaks üldjuhul siis, kui mullatemperatuur on jõudnud +8…+9 kraadini. Varsumise ajal märkame valmikuid, kes munevad lehevarre või peavarre epidermisese. Munadest arenevad vageltõugud, kes kaevandavad rapsi varre sees, süües varre lõpuks seest täiesti tühjaks. Tagajärjeks on see, et rapsitaime normaalne vee ja toitainete liikumine juurte ja ülemiste taimeosade vahel on takistatud ning taim kängub. Varre-peitkärsaka tõrjekriteeriumiks on 1 mardikas 6 taime kohta.
Õienuppude faasis on suure arvukuse korral väga ohtlik kahjur ka hiilamardikas. Tegemist on musta värvi, sinaka või roheka läikega kahjuriga, kes sööb ennast pungadesse ning toitub õietolmust. Selle tagajärjel pungad kuivavad ning varisevad, alles jäävad vaid õievarred. Massiline hiilamardikate lendlus algab siis, kui päevased temperatuurid tõusevad 15 ° kraadini. Hiilamardika tõrjekriteerium on 1-2 mardikat ühe taime kohta.
Vaatluse all oleval põllul on kasutatud segus kasvuregulaatoriga kahjurite tõrjeks Proteus OD 0,75 l/ha. Proteus OD on süsteemse ja kontaktse toimega putukatõrjevahend, mis pritsimise järgselt tagab mõju kahjurite vastu 10-14 päeva. Möödunud tavapärasest soojem talv oli kahjurputukate talvitumiseks soodne, seega soojade ilmadega võib nende arvukus talirapsipõldudel järsult tõusta.
Kasvuregulaator-fungitsiid
Kuigi tänavune kevad on olnud pigem jahe ja öökülmad vältasid terve aprillikuu, oli piirkonniti aprillis ka soojemaid perioode, mil temperatuurinäit püsis mitme päeva jooksul plusskraadides. Heas kasvujõus ja tugevas toonuses rapsitaimed sirgusid võimsalt ning seetõttu oli võimalik talirapsile kevadine kasvu reguleerimine teostada. Mägede OÜ talirapsipõllul tehti pritsimine Tilmor´iga ning kulunormiks oli 1 liiter hektarile.
Tilmor on kaks-ühes toode, mis mõjutab nii rapsitaimede kasvu kui kaitseb efektiivselt taimi kõikide peamiste majanduslikku kahju põhjustavate haiguste vastu. Kevadise kasvureguleerimise õige aeg on, kui talirapsitaimed on saavutanud varsumisfaasis pikkuskasvu ca 25-35 cm. Sellises kasvufaasis on võimalik Tilmor´iga pidurdada taimede peavarre pikkuskasvu, mistõttu taimed suunavad oma kasvujõudu rohkem külgharude arengusse. Õigeaegse kasvureguleerimise tulemusel kasvavad ühtlasema ehitusega ja kompaktsemad taimed. Tänu sellele on tagatud kogu põllul ühtlasem õitsemine ning ka samaaegsem seemnete valmimine. Ette mõeldes koristusperioodile tähendab see ühtlasi ka, et kui ilmatingimused õige koristuspäeva leidmise keeruliseks muudavad, saab olla kindel, et seemnete ennakvarisemist ei pea kartma. Tilmor on väga efektiivne fungitsiid, tõrjudes täielikult kõiki olulisi rapsihaigusi: fomoosi, kuivlaiksust, hahkhallitust ja valgemädanikku. Tähelepanu väärib fakt, et fomoosi tõrjel on Tilmor turul müüdavatest fungitsiididest kõige efektiivsem ja kasumlikum.