Rukki tee 8, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harjumaa

Milliseid biopreparaate kasutatakse Leedus?

Peale jaanipäeva korraldas Baltic Agro koostöös Yara Eesti-ga põllumeestele õppereisi Läti ja Leetu. Edukale kogemuste omandamisele aitasid kaasa BASF, Yara, Rapool, Bayer, Syngenta, Corteva ja Nando. Külastasime BASF-i katsekeskust Lätis, kahte põllumajandusettevõtet Leedus, Baltic Agro seemnekeskust Panevezises ja suurt põllumajandusnäitust Agrovizija.

Alustuseks mõned huvitavad faktid põllumajanduse kohta:

• Ainult 3% kogu maapinnast – umbes 1,5 miljardit hektarit – sobib põllukultuuride kasvatamiseks.
• Selle pinnaga tuleb ära toita rohkem kui 7 miljardit inimest.
• Rohkem kui 90% maailma põllumajandusettevõtetest juhivad perekonnad või indiviidid.
• 20-40% kogu saagist ei suudeta koristada või kaotatakse tänu haigustele ja kahjuritele.
• Koristusjärgsed saagikaod on piisavalt suured, et toita umbes 2 miljardit inimest.

(Allikas: BASF Läti katsekeskus)

BASF Läti katsekeskuses 25.06.2019.

Esimene peatus oli BASF-i Läti katsekeskuses, kus tutvustati läbi põldkatsete uusi ja ka vanemaid BASF-i lahendusi. Uutest lahendustest näidati katset seminaridel varasemalt tutvustatud Revysol®-ga. Tegemist on isopropanool-triasooliga, mis on tugeva raviva toimega. Tagab tugeva kaitse helelaiksuse, roostehaiguste ja DTR-i suhtes. Viimase puhul on Revysol® efektiivsem kui epoksikonasool, millel on samuti hea mõju DTR-le. Peale pritsimist liigub kiiresti taime ja valgub seal laiali tagades kaitse 6-7-ks nädalaks.

Baltic Agro seemnekeskus Panevezises toodab aastas 16 000 tonni seemnevilja ja sellest 3000 tonni liigub Eesti turule. Mõned olulised faktid seemnetootmise kohta:

• Seemnekeskuse puhtimisvõimekus on 30 tonni tunnis.
• Sorteerimisvõimsus 15 tonni tunnis.
• Katkiste ja poolikute terade sorteerimise võimekus on 10 tonni tunnis.
• Seemnevilja kuivatamise võimsus on 25-30 tonni tunnis.
• Kogu seeme pakendatakse niiskuskindlatesse kottidesse, millega tohib seemet mõnda aega euroalustel õues hoiustada.

Pildil uued niiskuskindlad pakendid, mida saab euroalustel mõnda aega õues hoiustada.

Lisaks seemneviljale kuivatab ja hoiustab seemnekeskus ka tarbevilja, mida aasta jooksul käib sealt läbi umbes 60 000 tonni. Korraga on võimalik hoiustada 31 000 tonni tarbevilja. Umbes 20% hoiustatavast tarbeviljast läheb eksporti, ülejäänud jääb riigi siseseks kasutamiseks. Nisu läheb enamasti tärklise tootmiseks ja oder viiakse Viking Malt linnasetehasesse.

Esimene ettevõte, mida külastasime, asus Panevezise lähedal. Perepoeg õpib põllumajandusülikooli doktorantuuris ja kirjutab lõputööd erinevate bakterpreparaatide kohta, mida oma põldudel katsetab.

Juba kaks aastat on ta põldudel kasutanud Biospektrumi nimelist preparaati, mis on olemas ka Baltic Agro tootevalikus. Peale paari aastast kasutamist tunnistas põllumees, et efekt on olemas ja taimed on sügavale ulatuva juurekavaga ning elujõulised. Biospektrumi näol on tegemist mullaorganismide elutegevuse soodustajaga, mis sisaldab looduslikult mullas esinevaid mikroorganisme. Tootes sisalduvad bakterid ja seened (Bacillus spp, Thiobacillus spp, Azotobacter spp ja teised PGPR* spp, Mycorrhizae) aitavad parandada mikro- ja makrotoitainete omastamist, mulla mikrobioloogilist aktiivsust ning mullastruktuuri. BioSpektrum sisaldab mükoriisaseeni, mis loovad taime juurega sümbioosi ning toimivad justkui juure pikendustena. Mükoriisaseened toodavad ka glükoproteiin-globuliini, mis toimib kui liim sidudes väikesed mullaosakesed suuremateks agregaatiteks. Tänu sellele paraneb mulla poorsus, vesi ja toitained saavad paremini liikuda ning väheneb tihese tekkimise oht. Paranenud mulla struktuursus võimaldab taimel sügavamatest mullakihtidest paremini toitaineid ja vett omastada ning suurendab vastupanuvõimet ebasoodsatele kasvutingimustele. BioSpektrumi mõju mullale ja taimedele on pikaajaline.

Biopreparaatide mõju mulla struktuurile. Biospektrum ja varasemates postitustes mainitud Biostart sisaldavad mükoriisat, mis toodab globuliini, mis seob väikesed mullaosakesed suuremateks agregaatideks, parandades mulla struktuuri.

Põllumehe jutule lisaks tutvustas NANDO esindaja ka oma tootevalikus olevat taimejäänuste lagundamiseks mõeldud toodet Biosplito. Preparaat sisaldab mikroorganismide poolt bioloogiliselt sünteesitud ensüüme ja ensüümide tegevust aktiveerivaid aineid. Tänu nendele ensüümidele (tsellulaas, hemitsellulaas jne) lagunevad taimejäänused süsinikdioksiidiks, veeks, taimetoitaineteks ja orgaaniliseks süsinikuks. Lagunemise tagajärjel tekib huumus, mis on võtmekomponendiks mullaviljakuse kujunemisel. Biosplito kiirendab taimejäänuste lagunemist, mille tulemusena rikastub muld toiteelementidega. Lisaks hoiab ära toksiinide ja hallituse tekke ning parandab mulla struktuursust, mulla füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi. Biosplito pritsitakse põllule pärast saagi koristamist.

Vasakul kontroll ja paremal 60 päeva pärast Biosplitoga töötlemist.

Reisi viimaseks sihtkohaks oli Klauso Ūkis UAB nimeline põllumajandusettevõte. Ettevõte on tegutsenud 22 aastat ja tänaseks on nende valduses 3300 ha maad. Aastaringselt on ettevõtte palgal 8 töötajat aga hooajaks võetakse praktikante lisaks. Võimalikult suurt osa kogu pinnast üritatakse hoida taliviljade all. Kohe peale lume sulamist alustavad nad karbamiidi laotamisega ning külviga annavad alati NP-d sisaldavat starterväetist. Igal aastal investeeritakse veereziimi parandamisse, külvist kuni koristuseni käib grupp inimesi kuivendusdrenaaže puhastamas.

Mulla harimise kohta ütlesid nad nii, et kui nisu külvatakse nisu järele siis küntakse aga kui nisu läheb rapsi järele, siis ei künta. Mulla elustik hakkas paranema pärast linnusõnniku kasutuselevõttu. Seda on neil aastas kasutamiseks umbes 6000 tonni, tavaliselt kasutatakse 5 tonni rapsi ette, kui eelnevalt on tegemist olnud kesaga. Pärast linnusõnniku kasutuselevõttu on ka saagid stabiilsemaks muutunud. Nisu puhul on igal aastal 6-7 t/ha ja rapsi puhul 4 t/ha garanteeritud.

Kõik paagisegud segatakse eelnevalt taimekaitselaos oleva segajaga kokku ning transporditakse seejärel põllule. Põllule jõuab ainult valmissegu, mis seejärel juba  läheb otse pritsipaaki ning põllule.

Seade paagisegude segamiseks.
Paagisegude transpordiks kasutatakse traktori haakes olevat seadet.

Koristamiseks kulub ettevõttel aastas 22-24 päeva. Kasutusel on 2 ettevõttele kuuluvat kombaini ning lisaks tuleb appi 2 kombaini koos juhiga Saksamaalt. Umbes 1500 hektaril kasvav vili müüakse maha otse põllul. Mida see siis tähendab? Nimelt ostja organiseerib koristuse, kuivatamise ja hoiustamise. Ettevõttel on 12 mahutit ja paar väikest põrandaladu. Kokku hoiustatakse 15 000-20 000 tonni vilja aastas. Kuivatina on kasutuses lintkuivati, mis võimaldab 19%-liselt niiskuselt 14%-ni kuivatada 40 tonni tunnis.

Aitäh vahvale reisiseltskonnale, Yara-le ja BASF-le!

0/5 (0) hinnangut

Seotud postitused

Kommenteeri