Rukki tee 8, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harjumaa

Leheanalüüsid kevadel

Millises toitumuses on taliviljad 200 leheanalüüsi tulemuse põhjal?

Teist hooaega oleme koostöös ettevõttega Yara Eesti uurinud taimede toitumist, saates Pocklingtonis asuvasse Yara laborisse sadu leheproove toitainete sisalduse määramiseks. Väga raske on lihtsalt taime lehele peale vaadates ennustada, kas tegemist on mõne toitaine liia või puudusega. On küll rida tunnuseid, mis viitavad teatud elemendi puudusele, kuid nende ilmnemisel on defitsiit taimes juba väga suur. Kõrge ja kvaliteetse saagi saamiseks on oluline arvestada iga saaki limiteeriva faktoriga. Leheproovi tulemus annab meile infot toitainete sisalduse kohta lehtede korjamise ajahetkel. Leheproovide kõrval on olulised ka mullaproovid, sest mitmete elementide kätte saamine mullast on sõltuvuses ilmastikust. Teades mulla pH ja toitelementide sisaldust, oskame näiteks luua seoseid, miks mõne elemendi tase on liiga madal ja kas nende tase võib ilmastiku muutumisel paraneda.

Millised elemendid on sellel hooajal talirapsi toidulaualt puudu?

Nii nagu möödunud hooajal, nii ka sel korral hakkas kõige teravamalt silma kaaliumi defitsiit. 81% talirapsi proovidest oli kaaliumi tase taimes madal. Kaaliumi taseme parandamine talirapsidel on veel täiesti ajakohane ja väga oluline, sest varsumise teisest poolest ja õiepungade moodustamise faasist rapsi kaaliumi tarbimine suureneb. Talirapsid hakkavad kohe-kohe õitsema ning siin tasub fungitsiidiga paagisegusse lisada kindlasti kaaliumi sisaldav leheväetis Final K kulunormiga 2 liitrit hektarile. Täisõitsemises üldiselt leheväetiste kasutamine ei ole soovitatav, kuna on oht pärssida õite viljastumist. Final K on praktikas korduvalt kasutatud lahendus õitsemise aegseks pritsimiseks koos fungitsiidiga. Enne õitsemist või õitsemise lõppfaasis on võimalik kasutada kõrge kaaliumi sisaldusega tahket veeslahustuvat väetist Speedfol 8-10-40 kulunormiga 3-4 kg/ha.

Kaaliumi puudusel seemned valmivad ebaühtlaselt ja saagikus jääb madalamaks. Põuastel aastatel on antud vedelväetist Final K põuastressi negatiivse mõju leevendamiseks, sest kaalium reguleerib taimede veerežiimi. Sel aastal on niiskust küll piisavalt, pigem on taimedel stress kõikuvatest väga madalale ulatuvatest temperatuuridest. Kaalium aitab hoida taimes süsivesikute taset ja piisavalt kaaliumiga varustatud taim suudab temperatuuri kõikumistele vastu panna.

Teine tugevalt “punases” olev element on molübdeen – 64% tulemustest on molübdeeni tase taimedes madal. Rapsid on molübdeeni puudusele tundlikumad kui teraviljad. Molübdeeni puuduse risk tuleb esile just happelistel (pH < 6,0) ja vähese orgaanilise ainega muldadel. Molübdeeni puudus oli talirapsides ka möödunud kevadel suur, olukord ei olnud parem ka sügisel korjatud lehtedes.

Molübdeeni andmiseks lihtsaim lahendus on anda see koos boori vedelväetisega Tradebor Mo, Phylgreen B Mo või leheväetisega YaraVita Brassitrel PRO, mis sisaldab lisaks molübdeenile ka teisi rapsile olulisi elemente. Kuna valdavalt on boor talirapsidele juba pritsitud, siis molübdeeni defitsiidi likvideerimine ei ole sel hooajal enam päevakorras. Küll aga mõtlemise koht sügiseks, uue saagi kasvatamisel. Molübdeen reguleerib lämmastiku ainevahetust ja taimedele kättesaadava nitraatlämmastiku moodustumist. Molübdeeni puudusel on häiritud külgvõrsete, õiepungade ja seemnete moodustumine, maksimaalne võimalik saagikus jääb saavutamata.

Boori ja molübdeeni osas on olukord sel hooajal tunduvalt parem. Võrreldes eelmise hooajaga esineb talirapsides boori ja molübdeeni puudust 20% võrra vähem. Põhjuseks võib lugeda seda, et on hakatud kasutama rohkem boori vedelväetist koos molübdeeniga Tradebor Mo.

Üle 80% juhtudest on magneesiumi ning vase tase talirapsi lehtedes madal. Vask ei ole õlikultuuridele võtmeelement ja defitsiidi korrigeerimine ei ole enam tõenäoliselt majanduslikult tasuv. Magneesiumi defitsiit on tõenäoliselt tingitud jahedast ilmast, sest külm ja niiske periood, nagu meil on, soodustavad magneesiumi puuduse ilmnemist taimes. Temperatuuride tõustes loodetavasti olukord normaliseerub. Sama tendentsi täheldasime juba 2014. aasta kevadel, kui tegime põldudel fluoromeetrilist kiiranalüüsi, mis võimaldas ennetavalt määrata 6 toiteelemendi riski. Eestis oli 82% juhtudest toitainete omastamise häire põhjuseks magneesiumi puudus. Magneesiumi puudus oli toona samuti tingitud jahedast kevadest.

Millised elemendid piiravad taliteraviljade saagikust?

Selle aasta kevad on üsna sarnane möödunud aasta kevadele ning sarnased on ka toitainete puudused teraviljades. Taliteraviljad on kõik valdavalt kõrsumise faasis ning siit algab ka suurem nõudlus kaaliumile. Kaaliumi defitsiit on teravilja leheproovides 73%. Olukorra parandamiseks sobivad samad leheväetised nagu rapsile – Final K ja Speedfol 8-10-40, aga ka Speedfol 18-18-20. Kaaliumi lehekaudne pritsimine tuleks defitsiidi esinemisel ära teha juba T1 pritsimisega, vajadusel korrata T2 fungitsiidiga.

Mikroelementide osas on olukord paremaks muutunud. Nii mangaani, tsingi kui vase defitsiit lehtedes on vähenenud. Teraviljakasvatajad on hakanud leheväetistena rohkem kasutama mikroelemente sisaldavaid tooteid, näiteks YaraVita Gramitrel, Tradecorp Cu, Mn, Zn jt.

Mangaan oli ligi 93% normis. Mitmed põllumehed pritsisid mangaaniga taliteravilju juba sügisel. Mangaani puudus võib veel tekkida, eriti kui peaks minema põuaseks. Mangaani puuduse puhul on ravimine ennetamisest efektiivsem, sest mangaan ei liigu uutesse kasvavatesse taimeosadesse ja mangaani puuduse vältimiseks pritsitakse mangaankelaadiga korduvalt juhul, kui puuduse sümptomid ilmnevad uuesti. Mangaan on lämmastiku ainevahetuse aktiveerija, tagab taimedele parema haiguskindluse ja saagi kvaliteedi.

Tsingipuudus oli 45% talinisu proovidest. Tsink on oluline komponent mitmetes ensüümides ning osaleb kasvuhormoonide tootmises ja sõlmevahede pikenemises. Tsingi puudusel aeglustuvad võrsumise faasis ka lehtede kasv ja juurestiku arenemine. Selle tulemusel väheneb fotosünteesiv pind ning kannatab saagikus, lisaks väheneb terade arv pähikus. Parim aeg tsingiga pritsimiseks on kuni kõrsumisfaasi keskpaigani, kuid kui puudus peaks esinema hiljem, siis saab seda parandada ka veel lipulehe faasis, sest see mõjutab saagi kvaliteeti ja puuduse korral jääb proteiinisisaldus soovitust madalamaks.

Vasepuudus esines 89% proovidest, kuid väga tugeva puuduse osakaal on veidi vähenenud ja selle võrra on suurenenud „veidi madal“ tase. Vase puudusel võime kaotada hektarisaagis kuni 1,5 tonni. Vask soodustab teraviljade võrsumist ja terade arvu pähikus ning pritsimine tuleb teraviljadel ära teha hiljemalt kõrsumisfaasi alguseks (BBCH 31). Vask suurendab terade proteiinisisaldust. Lisaks aktiveerib taimedes ensüüme, mis osalevad ligniini tootmises, tänu millele on taimed lamandumiskindlamad. Kõrsumise faasis ei saa me enam oluliselt soodustada produktiivvõrsete moodustumist ega mõjutada terade arvu pähikus, mistõttu pritsimise kasutegur jääb madalaks. Praeguseks hetkeks on taliteraviljad valdavalt jõudnud kõrsumise faasi, kuid suvivilju jõuab vasega õigeaegselt pritsida. Kuna vase defitsiit esineb Eestimaa muldades ning ka kahel aastal tehtud leheproovide tulemustes, siis ei tasu vase puudustunnuseid ootama jääda, vaid vaske sisaldav leheväetis tuleks lülitada võrsumisaegsesse pritsimisprogrammi.

Peaaegu kõikides taliteraviljade leheproovides oli boori tase madal või väga madal. Boori ei ole peetud teraviljadele nii oluliseks toitaineks kui see on rapsile. Teraviljad vajavad seda elementi ka kordades vähem. Nisu ei ole boori puudusele eriti tundlik, kuid kui boori tase lehtedes on alla 5 ppm, siis tuleks boori siiski lehtede kaudu juurde anda ka teraviljadele. Boor mõjutab terade täituvust. Õnneks piisab booripuuduse parandamiseks üsna madalast boori vedelväetise normist. Madala või väga madala boori taseme puhul soovitame pritsida lipulehe faasis boori vedelväetistega Tradebor või YaraVita Bortrac kulunormiga 0,2 l/ha.

Lämmastiku tase talirapsi ja -teraviljade lehtedes on 2/3 juhtudest väga kõrge. Selle põhjus võib olla kõrgemate lämmastikväetiste normide kasutamine sellel kevadel, mida on omakorda põhjustanud hirm põuase kevade ees, mida esineb üha tihedamini. Teine põhjus võib olla ka asjaolu, et taliviljade juurestik arenes juba sügisel väga tugevaks ning toitainete kätte saamine on sel kevadel parem.

5/5 (3 Reviews)

Seotud postitused

Kommenteeri