Rukki tee 8, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harjumaa

FieldSense ilmajaama kasutajate kogemused

Täisautomaatsed ilmajaamad Eestimaa põldudel

2020, Eesti

Kevadel 2020 paigaldati üle Eesti FieldSense ilmajaamad.

Ilmajaamad üle Eesti
FieldSense ilmajaamad paiknevad põldudel üle Eesti
FieldSense ilmajaam Krootusel Lõuna-Eestis

Investeering tulevikku

2020, Valgamaa

Kalle Kits on üllatunud, et põlluilmajaam mitte ainult ei talleta ilmaolusid, vaid annab ka nõu põllutöödeks.

Eestikeelne abimees põllul

2020 .aasta jääb minule kui taimekasvatajale meelde sellega, et sain hooaja alguses hakata kasutama FieldSense ilmajaama . Varasemalt olin soetanud ka ühe digitaalse ilmajaama, mis salvestas andmeid. Ega ma neid andmeid kunagi ei kasutanudki. Minu jaoks mõõtis ta tuule kiirust, mille põhjal teadsin taimekaitsetöid teha.

FieldSense sai ka selle teadmisega soetatud, et kogun aastatega ilmaoludest andmebaasi ja siis teen nende andmetöötluse. Aga see on juba päris äge vidin, mis annab nõu! Esimese kuu aja jooksul kasutasin ingliskeelset versiooni ja siis sain juba näha, et äpi arendamine käib täie hooga. Nüüd on puhas eestikeelne versioon valmis.

Eestikeelne nõuandja taskus

Kui juba äpp moblas on, siis iga päev tuleb tahtmine seda vaadata. Vana ilmajaama tabloo oli kontoris akna peal ning alati sinna ei jõudnudki vaatama minna. Kuna kevad on olnud jahedapoolne, siis esmane asi peale ärkamist oli vaadata temperatuurigraafikut ‑ ega öökülma polnud. Kuna olen suur börsihuviline, siis on hinnagraafikute jälgimine minu jaoks igapäevane tegevus. Seda põnevam on nüüd päeva jooksul õhu- ja mullatemperatuure vaadata. Saab näha, kui head nõu äpp annab putukate kohta. Need näidikud pole veel punasesse läinud, sest efektiivsete soojatemperatuuride näidik pole veel vastavale tasemele jõudnud. Mullatemperatuure ei olnud ma ka kunagi varem jälginud. Ilmselt sai ilmajaam pandud üles täpselt õigel ajal, kui mullatemperatuur ületas 6 kraadi piiri. Talinisu hakkas kohe põllul arenema. Nüüd tean, miks.

Kindlasti on ilmajaama soetamine investeering tuleviku tarbeks. Mida rohkem on ajaloolisi andmeid all, seda täpsemaid otsuseid põllul tulevikus teen. Saagiaastaid meenutame saagi suuruse järgi. Seda aga, milline oli ilmastik kevadel, suvel ja sügisel, kipume unustama. Seda ma ei tea, kui kaugele see platvorm areneb, aga kindlasti on mul tark abimees taskus.

Kindlasti on ilmajaama soetamine invsteering tuleviku tarbeks. Mida rohkem on ajaloolisi andmeid all, seda täpsemaid otsuseid põllul tulevikus teen. ” — Kalle Kits

FieldSense’i sünnimaal Taanis on ilmajaamad võitnud sadade põllupidajate poolehoiu.

Ilmaandmed toeks praktiliste põlluga seotud otsuste tegemisel

Taani talunik Søren Ilsøe peab 250 hektari suurust Knudstrupgaardi talu. 2019. aasta alguses investeeris ta kaugelasuvatele põllukultuuridele mõjuvate ilmastikuolude jälgimiseks ilmajaama, et teha kindlaks, kas pritsimistingimused on sobivad või mitte.

Taani põllumajandusajakirja “Magasinet Mark” 2019. aasta aprillinumbris võis lugeda Søren Ilsøest, kes jutustab kuidas ta külvab suviotra katseks neljal erineval ajal ja kahel erineval sügavusel, et testida, mis kõige paremini töötab.

Toeks otsuste tegemisel põllutöödel

Søren on sõltumatu põllumees Zealandil, kes peab talu nimega Knudstrupgaard ning kasvatab 249 hektarilisel maa-alal põllukultuure. Käesoleval hooajal on Søren erinevate meetodite katsetamiseks ja tulemuste võrdlemiseks oma külvi teostanud teistmoodi kui varem. Oma otsustele toe saamiseks ostis ta FieldSense’ilt ilmajaama, mis annab talle täpse ilmateate otse põldudelt.

Minu uus FieldSense’i ilmajaam aitab mul leida pritsimiseks kõige sobivamaid aegu

Üks viis, kuidas ilmajaam põllutöödel abiks on, on täpse kohaliku tuule kiiruse ja sademete mõõtmine. Nagu Søren märgib, võimaldab ilmajaam tal kiiresti oma põldudel valitsevast ilmast ülevaate saada, mistõttu on kindel, et Søren ei sõida oma põldudele välja lihtsalt selleks ,et teada saada, et ilmastikuolud pole pritsimiseks sobivad.

Tuule kiirus ja sademed on ainult kaks kaheksast ilmajaama poolt mõõdetavast ilmaparameetrist:

„Heaks õpikogemuseks võiks olla ehk ka mullatemperatuuri jälgimine. Samuti saagi koristamise ajal, siis on õhuniiskus teravilja veesisaldusega korrelatsioonis. Ja sellistel puhkudel on tore, kui sademeid mõõdetakse põllul täpselt, nii et ma ei pea oma sadememõõtjat jälgima ja tühjendama.” – Søren Ilsøe, Knudstrupgaard.

“Ma loodan, et ilmajaam aitab mul pritsida õigel ajal ja et mõnel päeval saan juba kell neli hommikul asjast kiire ülevaate, mille järel lähen siis vastavalt kas tagasi magama või hüppan hoopis voodist välja.” – Søren Ilsøe, Knudstrupgaard.

Kartulile saab osaks eriline tähelepanu

2019, Taani

Põhja-Jüütimaal asuv JSJ Agro on oma 3000 hektaril olevate põllukultuuride seireks hankinud endale kaks ilmajaama.

Taani põllumees Christian Sommerlund peab 3 000 hektari suurust talu nimega JSJ-Agro. 2018. aastal investeeris ta kahte ilmajaama, ja 2019. aasta alguses veel ühte. Ta kasutab neid ilmajaamu oma kõige kaugemate põllukultuuride jälgimiseks, kusjuures eriti tähtsaks peab ta kartulit, kuna sademed ja niiskus on lehemädaniku moodustumisel kriitilised tegurid.

Põhja-Jüütimaal asuva ning enam kui 3000 hektarit põllukultuure haldava JSJ Agro jaoks on sademed ja õhuniiskus kriitilised tegurid, eriti kui on vaja kartulipõldudel lehemädanikku seirata.

Seetõttu seadis farm 2018. aastal üles kaks FieldSense’i ilmajaama ja kavatseb 2019. aastal hankida veel ühe.

“Meile on suureks toeks, et saame ilma jälgida ja ei pea tegema otsuseid ainult kodus oleva sadememõõturi põhjal”, ütleb taluperemees Christian Summerlund.

“Me paigaldasime ilmajaama keset 150 hektarilist kartulipõldu,” ütleb ta ja selgitab, et 2018. aastal täiendati ilmajaamateenust nii, et nüüd salvestab see ka ajaloolisi andmeid, mis võimaldab tal jälgida ilmajaama ümbruses viimase kolme kuu jooksul valitsenud ilmastikuolusid.

Kas Taani meteoroloogiainstituudi prognoosidest ei piisa?

Piisab ikka. Kuid meie ilmajaam annab meile täpseid andmeid põldude kohta, ja kõhutundega võrreldes on tegemist suure edasiminekuga, kuna ilm võib isegi lühikeste vahemaade tagant kõvasti varieeruda.”

Te valitsete suurt maa-ala – on teil ikka piisavalt ilmajaamu?

“Oleks tore, kui meil oleks rohkem ilmajaamu. Kuid meil on neist abi oma kaugemates piirkondades ja kohtades, mida me peame prioriteetseteks. Samas ei usu ma, et meil oleks vaja ilmajaamu iga kolme kilomeetri tagant. Lõpuks ei ole ju vaja andmetesse uppuda”, ütleb Christian Summerlund. Ta loodab, et sel aastal on ilmaandmed asjakohasemad kui eelmisel aastal.

„Kuna aasta oli kuiv, jäi meil üle ainult nentida, et siin vihma ei sadanud. Nüüd loodame normaalset aastat, kus me saame kõikumisi jälgida ”.

Kui tema võimuses oleks ilmajaama täiendada, sooviks ta sellele lisada väikese kaamera, mis näitaks, mis põldudel toimub.

“Oleme seda Syngentaga mujal proovinud ja see on väga põnev.”

“Meile on suureks toeks, et saame ilma jälgida ja ei pea tegema otsuseid ainult kodus oleva sadememõõturi põhjal.” — Christian Summerlund.

0/5 (0) hinnangut

Seotud postitused

Kommenteeri