Rukki tee 8, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harjumaa

FieldSense ilmajaama kasutajate kogemused

Täisautomaatsed ilmajaamad Eestimaa põldudel

2020, Eesti

Kevadel 2020 paigaldatakse üle Eesti FieldSense ilmajaamad.

FieldSense ilmajaam Krootusel Lõuna-Eestis

Kartulile saab osaks eriline tähelepanu

2019, Taani

Põhja-Jüütimaal asuv JSJ Agro on oma 3000 hektaril olevate põllukultuuride seireks hankinud endale kaks ilmajaama.

Taani põllumees Christian Sommerlund peab 3 000 hektari suurust talu nimega JSJ-Agro. 2018. aastal investeeris ta kahte ilmajaama, ja 2019. aasta alguses veel ühte. Ta kasutab neid ilmajaamu oma kõige kaugemate põllukultuuride jälgimiseks, kusjuures eriti tähtsaks peab ta kartulit, kuna sademed ja niiskus on lehemädaniku moodustumisel kriitilised tegurid.

Põhja-Jüütimaal asuva ning enam kui 3000 hektarit põllukultuure haldava JSJ Agro jaoks on sademed ja õhuniiskus kriitilised tegurid, eriti kui on vaja kartulipõldudel lehemädanikku seirata.

Seetõttu seadis farm 2018. aastal üles kaks FieldSense’i ilmajaama ja kavatseb 2019. aastal hankida veel ühe.

“Meile on suureks toeks, et saame ilma jälgida ja ei pea tegema otsuseid ainult kodus oleva sadememõõturi põhjal”, ütleb taluperemees Christian Summerlund.

“Me paigaldasime ilmajaama keset 150 hektarilist kartulipõldu,” ütleb ta ja selgitab, et 2018. aastal täiendati ilmajaamateenust nii, et nüüd salvestab see ka ajaloolisi andmeid, mis võimaldab tal jälgida ilmajaama ümbruses viimase kolme kuu jooksul valitsenud ilmastikuolusid.

Kas Taani meteoroloogiainstituudi prognoosidest ei piisa?

Piisab ikka. Kuid meie ilmajaam annab meile täpseid andmeid põldude kohta, ja kõhutundega võrreldes on tegemist suure edasiminekuga, kuna ilm võib isegi lühikeste vahemaade tagant kõvasti varieeruda.”

Te valitsete suurt maa-ala – on teil ikka piisavalt ilmajaamu?

“Oleks tore, kui meil oleks rohkem ilmajaamu. Kuid meil on neist abi oma kaugemates piirkondades ja kohtades, mida me peame prioriteetseteks. Samas ei usu ma, et meil oleks vaja ilmajaamu iga kolme kilomeetri tagant. Lõpuks ei ole ju vaja andmetesse uppuda”, ütleb Christian Summerlund. Ta loodab, et sel aastal on ilmaandmed asjakohasemad kui eelmisel aastal.

„Kuna aasta oli kuiv, jäi meil üle ainult nentida, et siin vihma ei sadanud. Nüüd loodame normaalset aastat, kus me saame kõikumisi jälgida ”.

Kui tema võimuses oleks ilmajaama täiendada, sooviks ta sellele lisada väikese kaamera, mis näitaks, mis põldudel toimub.

“Oleme seda Syngentaga mujal proovinud ja see on väga põnev.”

“Meile on suureks toeks, et saame ilma jälgida ja ei pea tegema otsuseid ainult kodus oleva sadememõõturi põhjal.” — Christian Summerlund.

Meie uus ilmajaam on põldude pritsimisel suureks abiks

2019, Taani

Eskjær kaalub alates juunist juurdepääsu ostmist kogu riigi ilmajaamade andmetele.

Taani talunik Johan Schütte haldab 900-hektarist talu Eskjær I/S koos oma isa Birger Schüttega. Ta on investeerinud ilmajaama selleks, et jälgida oma väärtuslikke põllukultuure – nimelt kartulit ja spinatit.

Me oleme oma uue ilmajaamaga väga rahul

“Viimasel ajal on veidi vihma tulnud, ja kuigi me oleksime veel rohkem vihma tahtnud, oleme sellegagi rahul”, ütles Johan Schütte Eskjærist. Tal hea meel oma FieldSense’ist hangitud uue ilmajaama üle.

“Ilmajaama abil on ilma lihtne vaadelda. Isegi mu isa on elevil. Kõik töötajad oskavad seda kasutada ja saavad sellest aru. Me kasutame seda peamiselt sademete ja tuule jälgimiseks. See on suurepärane vahend, mis aitab meil otsustada, kas pritsida või mitte. Me kaalume parajasti isegi, kas tuleks äkki lisatasu maksta, et kogu riigi ilmajaamade andmetele ligi pääseda.”

Pritsimisega hõivatud

Viimasel ajal on nad pritsimisega hõivatud olnud. Eelmisel nädalavahetusel pritsiti kogu nisu teist korda fungitsiidiga.

“Otsustasime pritsida enne, kui ilm halvemaks läheb. On küll natuke liiga vara, kuid kollasest roostest on nii palju juttu olnud, et olen oma otsusega rahul, kuigi meil on olnud väga vähe kollast roostet – ja sedagi ainult Kalmaris. Informer ja Ohio näevad terved välja. Kuid seenkahjustus võib olla ettearvamatu.”

Eelmisel nädalal tehti suviodra umbrohutõrjet Expressi, Sarane’i ja mangaaniga. Vahetult pärast külvamist ei avaldanud toimeaine diflufenikaan suurt mõju, kuna oli liiga kuiv.

Kartul ja spinat

“Eelmisel nädalal tegime kartuli umbrohutõrjet Roundupi ja Novitroniga. Sel nädalal saavad nad 1,5 liitrit Promani hektari kohta. Pärast seda veel Titust – seda on vaja, sest meil on kartulis umbrohtu.”

Nii külm ilm kui ka Betanal on spinatile rängalt mõjunud – kultuur vajaks rohkem sooja.

“Spinat on just tärganud ja vajab lihtsalt rohkem aega. See on osa asja võlust. Peame varsti siiski veel natuke Asuloxi pritsima, sest meil on põllul rapsivarisega probleeme. ”

“Ilmajaama abil on ilma lihtne vaadelda. Isegi mu isa on elevil. Kõik töötajad oskavad seda kasutada ja saavad sellest aru. Me kasutame seda peamiselt sademete ja tuule jälgimiseks. See on suurepärane vahend, mis aitab meil otsustada, kas pritsida või mitte.” — Johan Schütte

Ilmaandmed toeks praktiliste põlluga seotud otsuste tegemisel

Taani talunik Søren Ilsøe peab 250 hektari suurust Knudstrupgaardi talu. 2019. aasta alguses investeeris ta kaugelasuvatele põllukultuuridele mõjuvate ilmastikuolude jälgimiseks ilmajaama, et teha kindlaks, kas pritsimistingimused on sobivad või mitte.

Tani põllumajandusajakirja “Magasinet Mark” 2019. aasta aprillinumbris võis lugeda Søren Ilsøest, kes jutustab kuidas ta külvab suviotra katseks neljal erineval ajal ja kahel erineval sügavusel, et testida, mis kõige paremini töötab.

Toeks otsuste tegemisel põllutöödel

Søren on sõltumatu põllumees Zealandil, kes peab talu nimega Knudstrupgaard ning kasvatab 249 hektarilsel maa-alal põllukultuure. Käesoleval hooajal on Søren erinevate meetodite katsetamiseks ja tulemuste võrdlemiseks oma külvi teostanud teistmoodi kui varem. Oma otsustele toe saamiseks ostis ta FieldSense’ilt ilmajaama, mis annab talle täpse ilmateate otse põldudelt.

Minu uus FieldSense’i ilmajaam aitab mul leida pritsimiseks kõige sobivamaid aegu

Üks viis, kuidas ilmajaam põllutöödel abiks on, on täpse kohaliku tuule kiiruse ja sademete mõõtmine. Nagu Søren märgib, võimaldab ilmajaam tal kiiresti oma põldudel valitsevast ilmast ülevaate saada, mistõttu on kindel, et Søren ei sõida oma põldudele välja lihtsalt selleks ,et teada saada, et ilmastikuolud pole pritsimiseks sobivad.

Tuule kiirus ja sademed on ainult kaks kaheksast ilmajaama poolt mõõdetavast ilmaparameetrist:

„Heaks õpikogemuseks võiks olla ehk ka mullatemperatuuri jälgimine. Samuti saagi koristamise ajal, siis on õhuniiskus teravilja veesisaldusega korrelatsioonis. Ja sellistel puhkudel on tore, kui sademeid mõõdetakse põllul täpselt, nii et ma ei pea oma sadememõõtjat jälgima ja tühjendama.” – Søren Ilsøe, Knudstrupgaard.

“Ma loodan, et ilmajaam aitab mul pritsida õigel ajal ja et mõnel päeval saan juba kell neli hommikul asjast kiire ülevaate, mille järel lähen siis vastavalt kas tagasi magama või hüppan hoopis voodist välja.” – Søren Ilsøe, Knudstrupgaard.

0/5 (0) hinnangut

Seotud postitused

Kommenteeri