Millistel talirapsi sortidel võib minna kevadise herbitsiidi tegemine kiireks?
Kuusiku Katsekeskuses on meil sellel hooajal taaskord maas talirapsi sordivõrdluskatse. Kui varasemalt külvasime kõik sordid samal ajal, siis selle katse puhul otsustasime varajased sordid külvata 10. augustil ja hilised sordid 20. augustil. Kokku on meil vaatluse all 10 erinevat sorti.
10. augustil külvasime sordid SY Annabella ja DK Seax
20. augustil külvasime sordid Prince, DK Exterrier, INV 1120, INV 1166 CL, Atora, PX 111 CL, DK Impession CL, Phoenix CL
Esimese kevadise külastuse katsepõllule tegime 22.03.2020.
Ilm oli päikseline, kuid siiski jahedapoolne. Põllul, taimede vahel, oli veel sulamata lundki ja kaevates oli tükk tegemist, et taim kätte saada. Muld oli külmunud ja tuli leida selline taim lapilt, mida päike oli juba omajagu soojendanud.
Maapind Kuusiku Katsekeskuses oli 22.03.2020 külmunud ja lumigi taimede vahelt oli veel täielikult sulamata.
Üldpilt oli kõiki sorte vaadates ilus, taimed olid kompaktsed ja maadligi, õienupud olid kõigi sortide taimedel kaetud. 18. septembril tehtud 1,0 l/ha kasvuregulaatori Caryx mõju oli veel täiesti olemas. Juurestiku ja taimede kasvu poolest olid kõige ilusamad sordid SY Annabella, Prince, INV 1120 ja DK Impression. Kõige rohkem tühimikke oli sordi Prince katselapil.
Ülemine rida, vasakult: INV 1160 CL, INV 1120, DK Exterrier, Prince, DK Seax, SY Annabella.
Alumine rida, vasakult: Atora, Atora, PX 111 CL, DK Impession CL, Phoenix CL.
Sortide järjestus on mõlemal fotol sama.
Sügisene umbrohutõrje põllul tehti preparaadiga Butisan Avant (2 l/ha). Põld oli külastuse ajal puhas, esines vaid vähesel määral põldkannikest, mis rapsipõldudel jääb alarindesse. Põldkannikese tõrjumine on lihtsam ja odavam järgmisel aastal teravilja põllust.
Teist korda külastasime katset 07.04.2020
Peaaegu 2 nädalaga oli pilt kõvasti muutunud. Ilm oli kevadine, temperatuurid küündisid 15 kraadini. Taimed olid olenevalt sordist pikkust visanud ning õienupudki olid mõnel sordil kattelehtede alt nähtavale ilmunud. Põld oli endiselt umbrohtudest puhas, leidus vaid põldkannikest.
Talirapsi sordid Prince (8-10 cm), INV 1120 (7-10 cm) ja Atora (10 cm) olid kõige intensiivsemalt varsunud. Kõige kompaktsemad ja endiselt maadligi olid sordid DK Seax (3 cm), PX 111 CL (1 cm) ja üllatavalt ka DK Impression CL (1-2 cm), mis tavapäraselt on kevadel üsna intensiivse varsumisega. Vahepeale jäid veel Annabella (4 cm), DK Exterrier (5 cm), INV 1166 CL (5 cm) ja Phoenix (3-5 cm).
Ülemine rida, vasakult: SY Annabella, DK Seax, Prince, DK Exterrier, DK Impression CL.
Alumine rida, vasakult: INV 1120, Phoenix, PX 111 CL, Atora, INV 1166 CL.
Taimede paigutus on mõlemal fotol sama.
Juurestiku ja taimede kasvu poolest olid kõige ilusamad SY Annabella, INV 1120, Atora ja Prince.
Prince oli ainus sort, mille õiepungad ei olnud valdavalt enam kattelehtedega kaetud. Sarnane pilt on ka tootmispõldudel. Uue sooja perioodi saabumisel tuleb seda sorti kõige rohkem jälgida, et kevadise herbitsiidi tegemisel taimedele liiga ei teeks. Galerat sellisel taimikul pole enam võimalik teha, kuid Lontreli võib veel kasutada. Sordil INV 1120 olid õiepungad kattelehtedega katmata 30% taimedest. Ülejäänud 8 sordil olid õiepungad kattelehtedega kaetud, isegi intensiivselt varsunud sortidel nagu Atora.
Taliraps Prince, Jõgevamaa. 9.04.20. Intensiivselt varsunud ja valdavalt ei kata kattelehed enam õigepungasid.
Talv oli pehme ning on oodata kahjuriterohket hooaega. Vahepealsed soojad ilmad tõid mullaosakeste vahelt välja esimesed varre-peitkärsakad, kuid need olid hetkel siiski erandiks. Valdavalt on talirapsi põllud nendest putukatest priid, kuid pärast jahedat eesolevat nädalat tasub siiski valvel olla. Talirapsi põldudele paigutasime kahjurite monitoorimiseks ka esimesed kollased liimpüünised. Nende kasutamine põhineb putukate jaoks atraktiivsel värvil. Püünise pinnale laskuvad putukad jäävad mittekuivava liimi sisse kinni. Püüniseid tuleb regulaarselt kontrollimas käia ja arvukus üles kirjutada. Püünisesse jäänud kahjurite hulga põhjal saab teavet kahjurite ilmumise, aktiivsuse ja arvukuse suurenemise kohta. Tänu püünisele on võimalik teha õigeaegseid tõrjeotsuseid.
Kollane püünis kahjurite monitoorimiseks, Kuusiku 2020.
Milline on pilt põldudel, kus tehti sügisene umbrohutõrje herbitsiidiga Legacy 500 SC?
Legacy 500 SC on nii sügiseseks kui ka kevadiseks kasutamiseks mõeldud herbitsiid. Efektiivne järgmiste umbrohtude vastu: müürilauk, raps võõrkultuurina, harilik hiirekõrv, valge hanemalts, harilik kassitapp, harilik kurekael, harilik punand, roomav madar, lõhislehine kurereha, madal kurereha, harilik punand, harilik linnukapsas, rand-kesalill, põld-lõosilm, kukemagun, erilehine linnurohi, konnatatar, harilik kirburohi, harilik ristirohi, vesihein, põldsinep, harilik unilook, nõgesed, põldkannike, pärsia mailane, hõlmlehine mailane, põldkannike.
Kuusiku katsekeskuses on meil talinisu tehnoloogiate katse, kus sügisene umbrohutõrje tehti katsetel preparaadiga Legacy 500 SC. Põld on umbrohtudest puhas.
Häid näiteid on ka tootja põllult, kus sügisel pritsitud Legacy praegu veel täiesti toimetab.
Legacy 500 SC Kuusiku katsekeskuses, 07.04.2020.
Põldkannike, 07.04.2020. Sügisel Legacy-ga pritsitud tootmispõllul.
Verev iminõges, 07.04.2020. Sügisel Legacy-ga pritsitud tootmispõllul.
Millised muutused on toimunud Raplamaa tootmiskatsel, millest rääkisime ka eelmises blogi postituses?
Talinisu sordivõrdluskatses oli kahe nädalaga pilt märgatavalt muutunud. 07. aprilliks oli kõigil neljal sordil võrdselt kolm tugevat võrset. Kui Juliusel lugesime eelmisel korral 2 võrset, siis sellel korral oli sort pika sammu edasi astunud ning tal oli samuti 3 tugevat võrset. Kui Malunasel oli eelmisel korral 3 võrset ja kõrvalvõrsed väga peenikesed ja niitjad, siis nüüd, teisel külastamise päeval olid ka Malunase kõrvalvõrsed arenenud tugevaks ning konkurentsivõimeliseks. Lisaks oli põllu servast näha sama efekti, mis eelmisel aastal. Malunas oli teistest sortidest tunduvalt rohelisem.
Vasakult: Julius, Informer, Skagen, Malunas. Igast sordist on pildil 10 taime.
Hübriidnisude võrdluses on meil kolm sorti üldpõllu Juliuse sees. Kui eelmine kord olid hübriidnisud paremini võrsunud kui Julius, siis ka see pilt hakkab tasapisi muutuma. Täna on veel hübriidid kasvus ja arengus ees, kuid Julius on võrreldes eelmise korraga kõvasti järgi tulnud. Lisaks on hübriidid värvi poolest silmnähtavalt heledamad. Katse on meil rajatud põllu keskele ja hübriidid moodustavad põllu keskele heleda kasti.
Vasakul hübriidid, paremal Julius.
Sama ettevõtte põldudel on katsetatud lämmastik-fosforväetise MAP mõju talinisule „Malunas“ ja talirapsile „Atora“. MAP variandis oli talinisu taimedel endiselt rohkem võrseid (keskmiselt 4, MAP-ta variandis 2-3 võrset) ja tugevam ning suurem juurekava.
Vasakul talinisu „Malunas“ MAP-ta ja paremal MAP-ga. Mõlemal variandil 10 taime, kuid sügisel MAP väetist saanud taimiku juurekaval rohkem narmasjuuri ning ulatub sügavamale.
5. augustil külvatud „Atora“ on väga kõvasti varsunud. Nii suuri taimi ei ole mujal tähele pannudki. 5. august on kiirekasvulise sordi Atora jaoks ka natuke varajane külviaeg ning taimik kasvas sügisel juba kõrgeks ning vajas kahekordset kasvureguleerimist. Ekstreemsema ilmastikuga talve puhul ei oleks tõenäoliselt see põld talve üle elanud. Suuremad taimed põllul on 25 cm varsunud ja juurekava ulatub 20 cm sügavuseni. Juurestiku arenguks on ka kõvasti panustatud – kombikülvikuga on antud 80 kg MAP ning sügisel pritsiti põld veel üle fosfor-kaaliumväetisega Trafos. Uus nädal tuleb jahe ning kasvureguleerimine tuleb antud põllul kohe teemaks, kui temperatuur seda võimaldab. Küll aga plaanib tootja jaheda nädala jooksul ära anda ülejäänud mineraalväetise.
Taliraps Atora 7.04.20
Esimesena kaevasime välja ilma MAP-ta rapsi ja mulje oli võimas. Seejärel kaevasime välja MAP-i saanud taime ja selle kõrval tundus kontrollvariandi taim tagasihoidlik. Tükk tegemist oli, et taim kätte saada, sest juur oli väga tugev ning sügavale ulatuv.
Taliraps „Atora“, vasakul MAP-ga taim ja paremal MAP-ta.
Mis toimub Saaremaal?
Esimeste soojade ilmadega jõuame tavaliselt ka kohe Saaremaale. Tänavune kevad on keerulise olukorra tõttu erand ning uurisime Baltic Agro hea koostööpartneri Kaido Kirst´u käest, kaugele on jõutud kevadtöödega saare peal. Tänavune kevad ei ole Saare peal sugugi varasem mandri-Eestist nagu seda oli möödunud aastal. Valdavalt on esimene ring mineraaväetistega tehtud ning teise ringiga veel ei kiirustata, sest niiskust muldades on, tuli ju märtsikuu ühel viimasel päeval veel lumigi uuesti maha.
Nuudi Talu peremees teab rääkida omast kogemusest, et sügisese umbrohutõrje tegemata jätmine võib saagikust kahandada pea tonni võrra. Eriti kui talv on pehme ja umbrohud kasvavad ning tarbivad toitu kultuurtaime eest. Tulemuseks on silmaga eristatav taimiku värvivahe, kõrre ja pea pikkuse vahe samuti. Eelmisel sügisel aga herbitsiidi tegemiseks sobilikku ilma ei leitud ning seetõttu on umbrohud põllul juba üsnagi suured. Sobilik ilm herbitsiidi tegemiseks aga hetkel puudub. Kindlasti tuleb korrigeerida ka herbitsiidi kulunorme, sest enamik umbrohtudest on juba pärislehe faasis. Talinisu sai esimese mineraalväetise ringi 26. märtsil NS 30-7S 200 kg/ha.
Peale lume tulekut saabus paiguti öösel üle 10 miinuskraadi. Need põllud, mida kattis lumi, jäid külmast näpistamata, kuid lumeta põldudel sai taliraps kannatada ning taimik tõmbus heledamaks.
Kiirekasvuline taliraps Atora (külv 16.08) varsub mühinal, õnneks sügisel tehtud Butisan Avant (2 l/ha) ja Targa Super (1l/ha) on põllu umbrohtudest puhtana hoidnud ning ei ole vaja muretseda selle pärast, et raps kasvab liiga suureks ja herbitsiidi tegemine sobiva ilma saabudes juba taimikut kahjustada võiks.
