Inglismaa viljelusvõistlus YEN toimub alates aastast 2012, mis tähendab, et sellel aastal on käimas juba seitsmes kord. Alustati nisuga kui kõige olulisema kultuuriga UK-s. Aastate jooksul lisandusid võistlusele ka teised teraviljad ja kultuurid: põldhernes (2016), raps (2017), põlduba (2018) ja viimasena rohumaad (2019). Järgmisel hooajal on plaanis organiseerida võistlus ka kartulipõldudele.
YEN, inglise keeles Yield Enhancement Network – saagikuse suurendamise ühendus
Loe lähemalt www.yen.adas.co.uk
Võisteldakse kahes klassis: võimalikult kõrge saagikus ja võimalikult lähedane saak teoreetilisele võimalikule. Taolist arvestust või erisust võib ka saagilõhe mõõtmiseks nimetada ehk siis siht on võimalikult väike vahe tegelikult saadava ja teoteetiliselt võimaliku saagi vahel. Seda eesmärki nimetatakse ka saagilõhe sulgemiseks.
Lisaks tootmispõldude analüüsimisele organiseerivad korraldajad huviliste taimekasvatajatega veel tehnoradade kaupa erinevaid innovatsiooni põldtootmiskatsed ja põld lapikatsed. Kokku ligikaudu 350 võistlusel osalejat.
Kui esimestel aastatel osalesid vaid UK põllumehed, siis järjest enam on liitunud sinna huvilisi ka teistest maadest: Holland, Prantsusmaa, Taani, Saksamaa, Soome jt. Korraldajate hinnangul oli sellel aastal ligikaudu kümnendik hinnatud põldudest väljastpoolt UK-d.
Eelmise aasta lõpukonverentsil esitleti väga huvitavaid üldistusi seniste aastate võistlustulemuste kohta. Kokkuvõtteid teinud taimefüsioloog Daniel Kindred ütles: „Meie analüüs näitab, et ettevõtte ehk tehtavate tööde mõju saagile on olulisem kui mullastik või ilmastik. Tundub, et suured saagid on võimalikud peaaegu kõikjal, kuid ei ole nii, et üks hõbedane kuul või maagiline retsept tagaksid edu. Pigem tähendab see seda, et oluline on iga taimekasvataja oma viljelussüsteem ja tööde korraldus, mis tegelikult kõige enam mõjustavad ning muidugi tähelepanu pööramine detailidele ja planeerimisele“.
Miks Eesti põllumehed on otsustanud õppida just Inglismaa teraviljakasvatajatelt? Sest sealt on mida õppida – tänane nisu rekordsaak 16,5 t/ha ja rapsiga üle 7 t/ha ning mereline kliima on kaunis sarnane meie oludele. Oleme sealselt taimekasvatuskultuurilt palju õppinud – meie taimekasvatajatega on palju kordi käidud sealsetel suurimal põllupäeval, messidel Grassland ja Cereals, esmakordselt vastavalt juba aastal 1999 ja 2004. Suvel 2016 käisime eelneva aasta viljelusvõistluse võitjatega ka nende YEN võistluspõlde vaatamas ja kogemusi vahetamas. Sellele järgnes samal aasta sügisel ka nende võistluste ühe peakorraldaja Daniel Kindredi esinemine meie viljelusvõistluse lõpukonverentsil Paides ning ühe autoriteetsema osaleja Thomas Bradshaw esinemine BASF talvekonverentsil Tartus.
Juba siis leppisime kokku Eesti meeste osalemise YEN-l ja esmakordseks saigi see nüüd tehtud. Pakkusime osalemist meie kolmele heale koostööpartnerile: Kaido Kirst Saaremaalt, Urmas Uustalu Raplamaalt ja Aare ja Rainer Leidik Tartumaalt. Arvestusega, et nad oleks võimalikult erinevates tingimustes ja ilmastikuoludes. Põldude valikul, rajamisel ja kasvuaegsel hooldusel tegid tublit tööd konsulendid Helina Märtmann, Kertrud Jaeski ja Annika Jõemaa. Eelviljad, tehnoloogiad, sordid ja muud olud olid kõigil erinevad, kuid üllatavalt sarnased tulid lõpptulemused: hektarisaagid kõigil ligikaudu 10 t/ha piiresse. Eesti viljelusvõistlusel, kus arvestatakse saagikuse, saagi kvaliteedi ja tulukuse koondnäitajaid jäid YEN-s osalejad seitsmeteistkümne nisupõllu võrdluses keskmike hulka.
Seda huvitavam ja üllatavam oli analüüs ning arvestus YEN teoreetilise saagi protsendi klassis. Kasvutingimused Saaremaa ja Rapla paepealsetel muldadel on võrreldes ülejäänud võistluspõldudega niivõrd kehvemad, et teoreetilised saagitasemed ei saanudki eriti kõrged tulla. Üllatavalt saavutas Kaido Kirst lausa 3. koha 86%-ga teoreetilisest võimalikust 11,3 t/ha ja Urmas Uustalu 5.koha 85%-ga.
Nüüd on meil viljelusvõistluse korraldajatega vaja arutada, kas võtta juba 4 aastat kehtinud kolmevõistlusele arvesse lisaks teoreetiline võimalik saak? See eeldab aga senisest täpsemaid agrometeoroloogiliste andmete fikseerimist ja mullastiku analüüse. Kindlasti annaks taoline arvestus juurde uusi taimefüsioloogilisi teadmisi ja vähendaks looduslike olude ebavõrdsust.
Eesti meeste esimene aasta YEN-l näitas seda, et meie taimekasvatuse tase ja oskused on väga head. Paljude kultuuridega on meie tippsaagid ligilähedased maailama parimatega, näiteks raps 6,9 t/ha, rukis 12,1 t/ha, hernes 6,6 t/ha, talioder 12,0 t/ha jne. Nende võrdlus on üle 90% maailma parimatest saakidest. Riigi keskmise saagi ja tulukuse juures on aga suur arenguvõimalus. Sest väga suur on varieeruvus eri piirkondade, põldude ja ka põlluosade vahel. Viljelusvõistluse üheks eesmärgiks ongi täpsemate analüüsidega ja arvestustega muuta taimede kasvutingimused võimalikult soodsaks ja vähendada erisusi piirkonniti ja aastati.
YEN võistluspõldudel läheneti tööde planeerimisel põllupõhiselt ning rakendati juba mitmeid aastaid end katsetes tõestanud lahendusi. Saaremaa põllumajandustootjaga Kaido Kirst ettevõttest Nuudi Talu FIE kasutasime teadlikult juba sügisest alates just neid praktikaid, mis on andnud viimastel aastatel parimaid tulemusi Baltic Agro katsetegevuses. Suurt tähelepanu pöörasime võimalikult tugeva juurestiku arendamisele juba sügisel, sest 2018. aasta ekstreemselt põuane hooaeg oli veel teravalt meeles. Seemnete puhtimisel kasutati preparaati Vibrance Duo. Toimeaine sedaksaan stimuleerib taimi suuremat ja sügavamat juurestikku kasvatama. Loodetavasti aitas see taime nii kuival sügisel kui ka põuasel kevadel. Keemilisele puhisele lisasime juurde lisaainete kombinatsiooni BioStart 1,0 l/t + Tradecorp AZ 200 g/t. BioStardiga puhitud seemnest arenenud taimedel oli selge erinevus võrsumisel. Aprillikuu alguses olid kõrvalvõrsed kasvult ja arengult samaväärsed peavõrsega, mitte väiksemad ja peenemad. Kuna sügis oli pikk, siis tegemata ei jäänud ka umbrohutõrje (Komplet). Tootja enda varasemal kogemusel võib sügisene herbitsiidi tegemata jätmine ilma jätta ka pea 1 tonnisest saagist. Seda eriti kui talv on pehme ja umbrohud tarbivad palju toitu kultuurtaime eest.
Viimastel aastatel häid tulemusi andnud kompleksväetise jagatud andmist praktiseerisime ka sellel põllul. Ühe osa väetisest YaraMila 18-11-13 andis Kaido ära sügisel. Kevadel anti teine osa kompleksväetist ning NS väetis kahel järjestikul päeval, sest aprilli esimestel päevadel oli hirm põua ees suur, sest ilmaprognoosid vihma ei lubanud. See otsus oli õige, sest järgneski peaaegu kuuajaline põuaperiood. Kokku sai põld kevadel 220 kg/ha lämmastikku ja 62 kg/ha väävlit.
Haiguste surve ei olnud põllul väga tugev, kõrsumise alguses pritsitud fungitsiid Input hoidis edukalt taimiku kuni lipulehe faasini tervena. T2 fungitsiid Ascra Xpro pritsiti ajal, mil esimesed viljapead end lehetupest välja pöörasid. See ei taganud kindlasti maksimaalset viljapea kaitset, aga kaitses tugevalt lipulehte ja kahandas viljapea haiguste lööbimise riski.
Hooaja jooksul saatsime Inglismaale lisaks kasvatusskeemile ja saagikuse andmetele veel võimalikult palju infot. Kevadel esimese asjana saatsime teele mullaproovid, millest määrati peale toitelementide sisalduse veel mulla tervislik seisund ja mikrobioloogilise aktiivsuse tase. Meie kolmest osalejast oli Saaremaa põllu muld kõige põuatundlikum, sest liivaosakeste osakaal oli optimaalsest tunduvalt kõrgem ja saviosakeste osa optimaalsest väga palju madalam. Kõrge pH (7,2) tõttu olime valmis mikroelementide B, Cu, Fe, Mn, Zn defitsiidi tekkimiseks. Kõrge pH tase oli meile juba teada sügisel, mistõttu paremaks talvitumiseks pritsiti põld sügisel üle mangaankelaadiga Tradecorp Mn EDTA ja fosforit, kaaliumit sisaldava vedelväetisega Trafos Mg B Mn Fe. Fosfori tase oli kolmest osalejast kõrgeim, olles peaaegu kaks korda kõrgem kui sisaldus Luunja Mõisa mullas. Kaaliumi tase mullas oli kõigil kolmel sarnane, kuid napilt optimaalses vahemikus. Kaaliumit sisaldavat vedelväetist Trafos Mg B Mn Fe kasutasid kevadel kõik kolm osalejat, kuid kevadel andsid mineraalväetise näol värsket fosforit ja kaaliumit Luunja Mõis (100 kg/ha NPK 21-6-11 100) ja Nuudi Talu (290 kg/ha YaraMila 18-11-13 + S, B, Mg). Mikrobioloogiline aktiivsuse tase ja mulla tervis hinnati kõigil kolmel kõrgeks.
Lisaks saatsime analüüsimiseks vähemalt kolmel korral taimede leheproovid. Mikroelementide poolest esines kevadel Nuudi Talu talinisul väike tsingi, mangaani puudus ning suur boori ja vase puudus. Pärast leheväetistega korrigeerimist jäid juuni keskpaigas tsink ikkagi veidi madalaks ja vask madalaks, teised mikroelemendid olid normis. Magneesiumi tase oli veidi madal ning kaaliumi tase oli läbi kõigi kolme leheproovi veidi madal kuni väga madal, see oli läbiv defitsiit ka Pae Farmeri ja Luunja Mõisa talinisudel. Järgmise aasta võistluspõldudel pöörame kindlasti suuremat tähelepanu kaaliumile ja mikroelementidest boorile, vasele ja tsingile. Nende mikroelementide defitsiidid esinesid ka sadades leheproovides, mis möödunud hooajal analüüsiti Yara Megalab´is.
Koristamise päeval läks teele veel proov saagist ja taimikust (100 taime). Nuudi Talu talinisu saagianalüüs näitas normist veidi madalamat taset magneesiumi, mangaani osas ning väga suurt vasepuudust.
Vase tase oli ainsana normis Luunja Mõisa saagis, sest kevadel esimesel pritseringil lisati paagisegusse vaskkelaat Tradecorp Cu EDTA. Teadaolevalt on Tartumaa muldades suur vasepuudus ning seda näitas ka tootja enda mullaproov. Luunja Mõisa nisuterad näitasid ka väävli defitsiiti, mida tingis madalaks jäänud väävli norm kevadel (10,9 kg/ha).
Tekst on koostatud Margus Ameerikas ja Helina Märtmann artiklite põhjal.
Kaido Kirst intervjuud saate lugeda Maalehest.
