Mida rohkem informatsiooni omame taimede iseärasuste kohta, seda teadlikumad oleme ka taimede kasvatamisega seotud otsuste langetamisel. Oleme koostöös ettevõttega Yara Eesti juba kolmandat hooaega uurimas taimede toitumist ning saatsime Pocklingtonis asuvasse Yara laborisse mullaproovid ja leheproovid. Nüüd on aeg teha kokkuvõtteid mullaproovide tulemustest. Sellel kevadel saatsime mullaproove kokku kolmel korral ja labor analüüsis üle saja erineva proovi. Analüüsiti nii teraviljade kui rapsi mullaproove.
TERAVILJADE MULLAPROOVID
Kõige probleemsemad elemendid muldades, mis on ka teravilja seisukohalt olulised, on väävel (S), mangaan (Mn), vask (Cu), boor (B) ja tsink (Zn). Kõige suurem probleem on muldades molübdeeniga (Mo). Kokku sai Megalabi saadetud 92 mullaproovi teraviljapõldudelt üle kogu Eesti. Proove korjati talinisu, taliodra, suvinisu ja suviodra põldudelt.
Väävel (S)
Laborisse saadetud mullaproovid näitasid, et ligi 56% proovidest oli väävli näitaja väga madal, 24% madal ja 8% veidi madal. Väävlil on taimes oluline roll valkude, aminohapete ja vitamiinide moodustamisel. Samuti on väävel oluline taime ainevahetuses ning lämmastiku omastamises. Taimed omastavad lämmastiku peamiselt nitraadina, kuid taime ainevahetuses ja koostises esineb lämmastik aminohapetena. Siinkohal tuleb appi väävlit sisaldav ensüüm nitraatreduktaas, mille osalusel muudetakse nitraadid aminoühenditeks. Väävlipuuduse korral on aga ensüümi teke häiritud ja taimedesse kuhjuvad nitraadid, mistõttu on taime arenguprotsessid ja ainevahetus häiritud. Seega on taimes lämmastiku ja väävli suhe väga oluline, sest lämmastiku efektiivsus on maksimaalne vaid siis, kui taim on piisaval hulgal väävliga varustatud.
Väävlipuudus avaldub tavaliselt kõrsumisfaasis, kui taimed on kõige intensiivsemas kasvus. Kuna elemendi liikumine on taimes piiratud, ilmnevad puudustunnused kõigepealt noorematel lehtedel. Puuduse tulemusena on taimede kasv tagasihoidlik ning pähik ja terad jäävad väiksemaks. Kehvaks jääb ka teravilja kvaliteet, eriti küpsetamiseks mõeldud nisujahu kvaliteet sõltub väga tugevalt väävlist. Väävlipuuduse tõttu ei pruugi tainas tulla piisavalt kohev ja kerkimine on samuti kehvemapoolsem.
Mangaan (Mn)
Mullaproovid tõid välja, et 21% oli mangaani näitaja väga madal, 17% madal ja 11% veidi madal. Mangaanil on oluline roll fotosünteesil ja veerežiimi reguleerimisel. Samuti osaleb element ka hingamisfunktsioonis, klorofülli ja aminohapete sünteesis ning nitraatide assimilatsioonis. Teravili vajab mangaani kõige enam kõrsumisfaasis ja õietolmu moodustumise ajal. Mangaan ei ole taimes väga liikuv element ja sellepärast avalduvad tunnused kõigepealt noorematel lehtedel: lehe veenide vahele tekivad kollased või valkjad alad. Mangaani puuduse all kannatades on taimed haigustele vastuvõtlikud ja ei suuda toime tulla abiootilise stressiga. Küll aga võivad teraviljapõllu traktori jälgedes puudustunnused olla nõrgemad või puududa, sest seal on muld tihedam, mis aitab taimedel mangaani paremini kätte saada. Mangaanipuuduse puhul on ravimine ennetamisest efektiivsem, sest mangaan ei liigu uutesse kasvavatesse taimeosadesse. Mangaanipuuduse vältimiseks pritsitakse mangaankelaadiga korduvalt siis, kui puuduse sümptomid ilmnevad uuesti.
Vask (Cu)
Kõigist laborisse saadetud mullaproovidest 16% oli vase näitaja väga madal, 47% madal ja 24% veidi madal. Vask soodustab teraviljade võrsumist. Lisaks on vasel oluline roll täita fotosünteesis, sest tagab klorofülli stabiilsuse ning aeglustab selle lagunemist. Samuti soodustab vask ka valkude ainevahetust, suurendab terade arvu pähikus ning nende proteiinisisaldust. Lisaks aktiveerib see taimedes ensüüme, mis osalevad ligniini tootmises, tänu millele on taimed lamandumiskindlamad. Esmased puuduse sümptomid avalduvad võrsumise ja kõrsumise faasis ning lehed muutuvad tipust helekollaseks või valgeks. Samuti keerdub lipuleht ning hiljem võib viljapea kumerduda või jääda longu. Lisaks on teravilja peade täituvus ebaühtlane ning tera jääb tillukeseks. Kuna vask osaleb valgusünteesi protsessis, siis vasepuudusel jääb tera proteiinisisaldus madalaks. Kuna mullas on vase tase tagasihoidlik, siis tuleks seda taimedele kindlasti lehtede kaudu juurde anda. Pritsimine tuleb teraviljadel ära teha hiljemalt kõrsumisfaasi alguseks (BBCH 31), sest hiljem on kahju juba põhjustatud ning vasega pritsimise kasutegur madal.
Boor (B)
Kõigist laborisse saadetud mullaproovidest 8% oli boori näitaja väga madal, 14% madal ja 24% veidi madal. Boor ei ole teraviljadele nii oluline element, nagu on rapsile. Samuti vajavad teraviljad seda elementi ka kordades vähem kui raps. Kuid kuna boori tase mullas on üldiselt kehv, siis tuleks leida võimalus selle juurdeandmiseks. Boori vajab taim rakuseinte ühtluse ja tugevuse jaoks. Piisav booriga varustatus on lisaks oluline õietolmu viljakuse seisukohalt ja samuti mõjutab boor terade täituvust. Kõige suurem vajadus boori järele on teraviljal õietolmu moodustumise perioodil.
Tsink (Zn)
Kõigist laborisse saadetud mullaproovidest 28% oli tsingi näitaja väga madal, 29% madal ja 16% veidi madal. Tsink on oluline komponent mitmetes ensüümides ning osaleb kasvuhormoonide tootmises ja sõlmevahede pikenemises. Tsingipuudusel aeglustub võrsumise faasis ka lehtede kasv ja juurestiku arenemine. Selle tulemusena väheneb omakorda fotosünteesiv pind ning kannatab saagikus, lisaks väheneb terade arv pähikus. Piisav tsingi olemasolu taimes on oluline ka lipulehe faasis, sest mõjutab oluliselt proteiinisisaldust. Tsingipuuduse tõttu aeglustub taimede kasv, sõlmevahed jäävad lühikeseks ning lehed jäävad väikeseks ega arene korralikult välja. Lehtedele tekivad roodudevahelisele alale klorootilised märgid, mis hiljem muutuvad pruunikateks nekrootilisteks laikudeks. Kuna mullas on tsingi tase madal, siis tuleks seda lehtede kaudu juurde manustada. Parim aeg pritsimiseks on kuni kõrsumisfaasi keskpaigani. Kui puudus peaks esinema hiljem, siis saab seda parandada ka veel lipulehe faasis, sest puuduse korral jääb proteiinisisaldus soovitust madalamaks.
Molübdeen (Mo)
Proovide tulemusena selgus, et molübdeeniga on probleem kõikides muldades. Teraviljale ei ole molübdeen küll nii oluline kui rapsile, kuid siiski võib see esile kutsuda lämmastikuvaeguse, sest molübdeen osaleb lämmastiku ainevahetuses.
RAPSI MULLAPROOVID
Mullaproovid võeti ka mõnedelt rapsipõldudelt, nii talirapsi kui ka suvirapsi põldudelt. Rapsi jaoks on väga olulised elemendid kaalium, väävel, boor ning molübdeen.
Kaalium (K)
Graafikult on näha, et mullaproovid näitasid, et kaaliumi tase 25% muldades on väga madal ning 38% muldades madal. Viimastel aastatel on kevaditi ilmastik olnud väga heitlik ning sageli esineb taimede aktiivse kasvu perioodil ka öökülmasid. Eelnevat paari aastat meenutades mäletame, et külm põhjustas taimekudede purunemist ning vartele lõhede tekkimist. Kaalium aitab tõsta taimekudedes suhkrute sisaldust, tänu millele on taim vastupidavam temperatuuride kõikumisele. Lisaks on kaalium oluline tselluloosi tekkeprotsessis, mis tähendab seda, et taime vars on tugevam ja taimed ei lamandu kergesti.
Viimastel aastatel on olnud väga aktuaalne teema ka kevadine põuaperiood, millel on tugev mõju taimede saagikusele. Kaalium reguleerib taimede veevahetust õhulõhede avanemise ja sulgemise reguleerimise kaudu. See aitab taimedel põuastressile paremini vastu pidada ja hoida taimede siserõhku ehk turgorit ka kuivaperioodil.
Taimel on kaaliumit mullast raske omastada, sest seda mõjutavad nii mulla lõimis, niiskuse tase kui ka pH. Raske lõimisega muldades on kaalium seotud, samas kergetest ja liivastest muldadest leostub see vihmadega välja. Vihmaste ja soojade talvede puhul on tihtipeale muldade kaaliumivaru kevaditi üsna madal, just kergemate muldade puhul.
Kaaliumipuudusel valmivad seemned ebaühtlaselt ja saagikus jääb madalamaks. Kaaliumi tarve suureneb rapsil varsumise teises pooles ning õiepungade moodustumise faasis.
Väävel (S)
Teise rapsile olulise elemendi, väävli sisaldus oli samuti kevadistes mullaproovides väga madal (81% proovidest). See on ka arusaadav, sest nagu kaaliumgi, on väävel samuti mullas väga liikuv element ning leostub kergesti niiskel sügis-talvisel perioodil mullast välja. Seetõttu ongi oluline rapsile kevaditi anda lämmastikuga koos ka väävlit, sest muldades on selle tase üldjuhul madal. Väävel aitab paremini ka taimedel lämmastikku omastada, soodustab õitsemist, ühtlustab valmimist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust.
Molübdeen (Mo)
Tugevalt defitsiidis on muldades molübdeen: kõik mullaproovid näitasid, et molübdeen on väga madal. Rapsid on molübdeeni puudusele tundlikumad kui teraviljad. Molübdeenipuuduse risk tuleb esile just happelistel (pH < 6,0) ja vähese orgaanilise ainega muldadel. Molübdeenipuudus on olnud ka talirapsi lehtedes suur, nii kevadistes kui sügisestes. Molübdeen reguleerib lämmastiku ainevahetust ja taimedele kättesaadava nitraatlämmastiku moodustumist. Selle puudusel on häiritud külgvõrsete, õiepungade ja seemnete moodustumine, maksimaalne võimalik saagikus jääb saavutamata. Molübdeeni on võimalik juurde anda ka lehekaudselt: turul on mitmeid boori vedelväetiseid, mis sisaldavad molübdeeni.
Boor (B)
Graafikult on näha, et ka boori tase on rohkem kui pooltes muldades madal. On teada, et Eestimaa mullad ongi boorivaesed. Küll aga on booril oluline roll ristõieliste kultuuride kasvatamisel ning seetõttu on selle pritsimine põllumeeste seas üsnagi tavapärane tegevus. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata boori kogusele ning pritsimise ajale. Olenemata sellest, kas laotatud mineraalväetis sisaldab boori või anti külvi ette vedelsõnnikut, tuleb lehe kaudu boori siiski juurde anda ja seda esimesel võimalusel. Boor soodustab rapsi õitsemist, ühtlasemat valmimist, tõstab saagikust ning seemnete õlisisaldust.
Üle 50% mullaproovid näitasid, et mangaani ja tsingi tase on madal. Küll aga on nende elementide tähtsus rapsile tunduvalt väiksem kui teraviljadele. Kõige rohkem tsinki omastab raps õitsemise perioodil.
Kokkuvõtteks võib öelda, et teades oma muldade iseärasusi, saame teha läbimõeldud ja kaalutletud otsuseid taimede kasvatamisel. Lisaks makroelementidele võiks lasta mullast määrata ka mikroelementide sisaldused, kasvõi valikuliselt erinevatest piirkondadest, et hinnata paremini taimede mikroelementide vajadust.
