Agaramad on juba väetisekülvikuga põllule jõudnud ning põllutööde hooaeg on tuure kogumas. Taimed on talvekuudel olnud üsnagi tegusad ning ka hilisemad külvid, mis jaheda sügise tõttu ehk veidi kiratsema jäid, on praeguseks hetkeks hästi kosunud ning korraliku juurekava ehitanud. Juba 9.jaanuaril põlluringe tehes oli selge, et loodus ei maga. Talirapsi taimedel oli selgelt märgata uusi valgeid juuri, kasvukuhik oli siiski veel õnneks kinni. Otsekülvi põldudel oli näha ka märke nälkjate tegutsemist ja peaosalised olid ka ise kohal. Ka umbrohud olid tolleks hetkeks märgatavalt kasvanud ning nii mõnigi näitas värvilisi õisi.
Uued juured talirapsil, 09.01.2020.
Nälkjad otsekülvi põllus, 09.01.2020.
Veebruari teises pooles, 21. veebruaril oli talirapsi kasvukuhik juba pikenenud ning ka õienupud olid juba üsna selgelt eristatavad lehtede all. Õnneks küll väga tugevat külma ei tulnudki ning tänaseks päevaks on selge, et talvekahjusid on taliviljadel väga minimaalselt ning taimed lähevad kevadele tugevalt ja elujõuliselt vastu. Lähiaja ilmaprognoos lubab küll kõrgeid päevaseid temperatuure, kui öised öökülmad häirivad taimi veel päris pikalt.
Veebruari keskpaigaks oli kasvuregulaatori mõju kadunud ning kasvukuhik oli hakanud venima, ka õienupud juba näitasid end, 21.02.2020.
19. märtsiks oli varajane talinisu „Fredis“ juba jõudnud mõnes paigas kõrsumise faasi. Varajastel sortidel tasub kindlasti silma peal hoida, eriti kui planeerite kevadist herbitsiidi. Mitmete teravilja herbitsiidide lubatud kasutusaeg lõpeb kasvufaasiga BBCH 32 ehk teise kõrresõlme faasiga. Hiljem pritsima minnes võite juba kultuurtaime kahjustada ja põhjustada hoopiski saagikadu.
Talinisu „Fredis“ 19.03.2020 kasvufaas BBCH 31. Külvatud 28.08.2019.
Ka haiguste foon on varajastel sortidel üsna tugev, põldudelt leiab juba märke jahukastest. Jahukaste (Blumeria Graminis, Erysiphe Graminis) nakatab kõiki teravilju ning selle levikut soodustab kõrge õhuniiskus, madal temperatuur, taimiku tihe seis ning kõrge lämmastiku foon. Jahukaste vähendab lehtede fotosünteesivat pinda ning kahjustatud lehed lõpuks ka närbuvad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljadel ning võib vastuvõtlikel sortidel põhjustada saagikadu kuni 20%. Kevadel temperatuuri tõustes põhjustab rohelistel taimeosadel uue nakkuse talvitumisjärgsetes viljakehades valminud kotteosed. Jahukaste levik võib alguse saada juba 5℃ juures, kuid optimaalne on arenguks 15℃.
Võrreldes möödunud kevadega, on käesoleval aastal põldudel haigustesse nakatumine olnud väiksem, sest sügis oli üsna jahe, taimik väike ning tänu sellele ka haiguste levik veidi tagasihoidlikum.
Jahukaste talinisu „Fredis“ taimikul, 19.03.2020.
Taliodra põldudel võib kohata ka juba võrklaiksuse sümptomeid, kuid käesoleval kevadel on samuti kahjustuste pilt üsnagi tagasihoidlik võrreldes möödunud aastaga.
Võrklaiksuse sümptomid taliodral, 19.03.2020.
Baltic Agro on Raplamaale koostöös tootjaga rajanud sügisel mitmeid katseid. Vaatleme esmalt lämmastik-fosforväetise MAP mõju talinisu algarengule ja võrsumisele. Põllu ääres seistes oli erinevus silmaga näha, olemas oli tooni vahe ja MAP variandil on põllupind taimedega enam kaetud. Põhjus seisnes erinevas võrsumises- MAP variandis oli taimedel keskmiselt 4 võrset, MAP-ta variandis 2-3 võrset. Põhiväetisena kasutati sügisel 22-0-14 200 kg/ha ning kombikülvikuga MAP 80 kg/ha ning kõrvale jäeti paar tehnorada ilma MAP-ta. Analoogne katse on ka talirapsil „Atora“. Põhiväetisena kasutati 22-0-14 250 kg/ha ning MAP 80 kg/ha ning kõrvale jäeti paar tehnorada kontrllvariandiks, mis MAP-i ei saanud. MAP-variandil oli märgata sügavamat ning tugevamalt arenenud juurestikku võrreldes kontrollvariandiga.
Vasakul talinisu „Malunas“ MAP-ta ja paremal MAP-ga. Mõlemal variandil 6 taime, kuid sügisel MAP väetist saanud taimik paremini võrsunud (keskmiselt +1 võrset).
Vasakul taliraps „Atora“ MAP-ta, paremal MAP-ga.
Katsetame samas piirkonnas ka erinevaid talinisusorte, sh hübriidsorte. Tavasortide võrdluskatses oli külviaeg 05.09.2019 ning külvati normiga 350 id/m2. Esialgsel hinnangul oli 20.03.2020 seisuga kõige tugevama ning ühtlasema võrsumisega Informer, millel oli 3 pikka ja elujõulist võrset. Ka Skagenil ja Malunasel oli 3 võrset, kuid Malunase võrsed olid praegusel hetkel veel üsna peenikesed ning tagasihoidlikud. Katses on ka Julius, millel oli 2 võrset.
Sordivõrdluskatses on võrsumine olnud pigem tagasihoidlik, põhjuseks võib olla liigsügav külv (külvati 3-4 cm sügavusele).
Talinisu sordivõrdluskatse. Üleval vasakul Informer, paremal Julius, all vasakul Skagen ja paremal Malunas. 20.03.2020.
Hübriidnisude võrdluses oli meil kolm sorti+ kõrvale tavasort Julius. Praegusel hetkel võib öelda, et hübriidnisud on küll veidi paremini võrsunud, kuid veel on vara põhjalike järeldusi teha. Külvisenormiks oli hübriididel 175 id/m2.
Kokkuvõtteks võib öelda, et taliviljade puhul on stardipositsioon praegusel hetkel väga hea ning kõrged saagid ootavad realiseerumist. Tõenäoliselt on ka sel aastal ilmastikul nii mõnigi trikk varuks, kuid oluline on kohaneda keskkonnaga ning vastavalt sellele ka hooaja jooksul töid planeerida ja vajadusel ka muuta.
Ilusad kevadilmad lausa kutsuvad põllule. Talinisu „Frontal“, 19.03.2020 Viljandimaa.
