Vaadates tagasi sügisperioodile, siis mäletame, et sügis oli väga soe ja haiguste levikuks soodne. Talveperiood oli vaheldusrikas- sulaperioodid vaheldusid paksu lumikatte ja krõbedate külmakraadidega. Paksu lume all on niiskust ja soojust, mis on teadagi väga soodne keskkond taimehaiguste levikuks. Tekib ka haudumise oht, sest taimed hingavad, kasutavad ära toitained, mis sügisel antud. See aga nõrgestab taime ning selline taim on vastuvõtlik ka erinevatele haigustekitajatele.
Lume sulades oli märgata mitmel pool lumiseene nakkust. Oluliselt enam esines lumiseent muidugi põldudel, kus taimik oli sügisel väga lopsakaks kasvanud. Taliotradel on märgata ka jahukaste ja võrklaiksuse märke. Ka nisudel esines jahukastet ning ilma soojenedes peame arvestama, et sealt saab alguse ka kevadine nakkus. Lisaks on märgata, et sügisel on nisudel nakkunud ka helelaiksus.
Seaduse järgi võib väetama küll minna alates 21. märtsist, kui lumikatet pole, kuid siiski ei tasu kuupäeva kukkudes põllule tormata. Kindlasti peaks ootama kuni põllud on tahenenud, rööpaid pole põllule mõtet tekitada. Esimeses pealtväetamise ringis võiks lämmastikku anda taliviljadele 60-80 kg/ha tegevaines, talirapsidel võib ka lopsaka taimiku puhul normi veidi tõsta. Varakevadel on muldades niiskust, seega esimene väetusring võiks olla veidi kaalukam, et olemasolev niiskus ära kasutada. Kompleksväetist tuleks ära anda esimesel võimalusel. Näiteks samal ajal esimese lämmastikväetisega. just nimelt jällegi selle tõttu, et mullas olev niiskus aitab fosforil paremini jõuda taime juurteni, sest teadagi fosfor on mullas väga raskesti liikuv element.
Oleme mitmeid aastaid juba kevadise kompleksväetisega tootmiskatseid teinud ja neis katsetes on kompleksväetis toonud enamsaaki ning puhastulu. Näiteks eelmisel aastal viisime kompleksväetise katseid läbi kahes piirkonnas ning ühes kohas tõi kevadine kompleksväetis talinisul üle 400 kg/ha enamsaaki, teises kohas kaks erinevat kompleksväetist vastavalt 850 kg ja 1300 kg enamsaaki.
Katsetulemused
Oleme mitmeid aastaid juba kevadise kompleksväetisega tootmiskatseid teinud ja neis katsetes on kompleksväetis toonud enamsaaki ning puhastulu. Näiteks eelmisel aastal viisime kompleksväetise katseid läbi kahes piirkonnas ning ühes kohas tõi kevadine kompleksväetis talinisul üle 400 kg/ha enamsaaki, teises kohas kaks erinevat kompleksväetist vastavalt 850 kg ja 1300 kg enamsaaki.
Varakevadel on oluline ka väävel. Väävel parandab ka lämmastiku kasutusefektiivsust. Soovitame esimeses pealtväetamise ringis kasutada lämmastik-väävel väetist. Kui on soov kasutada esimeses ringis ammooniumnitraati, siis võib väävlit juurde anda ka näiteks magneesium-sulfaadi näol või anda väävlit sisaldavat kompleksväetist. Aga seda tuleks ka ikkagi teha võimalikult vara, eriti just rapsi puhul.
Kes võtavad ette kevadist äestamist, siis tuleb meeles pidada seda, et muld peab kindlasti olema juba tahenenud. Vastasel juhul lihtsalt tõmmatakse taimel palju lehti küljest või veel hullem- taimi mullast välja sellega, et kuhjatakse mulda kokku. Äestamist ei tohiks ette võtta ka siis, kui eesoleval ööl lubatakse öökülma, siis on taimed niigi stressis ning mehhaaniline vigastamine tekitab stressi veelgi juurde.
Kuula Põllupäevikut YouTube’is või Soundcloudis.
