Vaskkelaadi Tradecorp Cu katse
2020. a hooajal katsetasime ettevõttes Luunja Mõis OÜ vaskkelaadi Tradecorp Cu mõju talinisu saagikusele.
Tartumaa põldudel on vase tase muldades valdavalt madal. Kui vase tase mullas on madalam kui 1,5 mg/kg, siis vase tarve mullas on suur. Niisamuti näeb tihti Luunja Mõisa põldude mullaproovides vase taset 1,2-1,3 mg/kg.
2019. a sügisel pritsiti talinisu põllu üht osa vaskkelaadiga Tradecorp Cu 0,75 kg/ha, teist osa pritsiti lisaks sügisesele töötlusele ka veel kevadel sama kulunormiga. Kolmas osa ei saanud vaske üldse ehk oli nö kontrollvariandiks.
Kui mullas napib vaske, siis on mõistlik taliteravilja põlde pritsida EDTA kelaadiga juba sügisel, sest vask soodustab teraviljade võrsumist. Pritsida võib julgesti alates 2-4 lehe faasist näiteks segus herbitsiidi või fungitsiidiga. Vasega (ja ka tsingiga) pritsimiseks ei ole taimedel vajalik suur lehestik. Need elemendid toimivad efektiivselt ka siis, kui satuvad pritsimislahusega mulda.
Vase suure defitsiidi korral on soovitatav pritsimist kevadel korrata. Kevadise pritsimise puhul tuleb meeles pidada, et vask saaks pritsitud taimikule hiljemalt kasvufaasis BBCH 30-31. Lisaks võrsumise soodustamisele suurendab vask ka terade arvu pähikus ning seetõttu hilisem vasega pritsimise efektiivsus jääb madalaks. Soovituslik vaskkelaadi Tradecorp Cu norm on 0,5-1 kg/ha nii sügisel kui kevadel.
Tradecorp Cu on vees hästi lahustuv kiire mõjuga EDTA kelaat, mis on juba madalate normidega kasutades efektiivne ning paagisegudes taimekaitsevahenditega hästi segunev.
Vältida Cu EDTA kelaadi kasutamist koos mineraalõlide baasil toodetud taimekaitsevahenditega. Taimsete õlidega koos kasutamine ei ole probleemiks.
Katsetulemused
Võrreldes kontrollvariandiga tõi ettevõttes Luunja Mõis OÜ sügisene vaskkelaadi Tradecorp Cu pritsimine 218 kg/ha enamsaaki ja 25,3 EUR/ha enamtulu. See põllu osa, kus tehti sügisesele pritsimisele lisaks ka kevadine pritsimine vaskkelaadiga, andis aga kontrollvariandiga võrreldes 310 kg/ha enamsaaki ja 31,5 EUR/ha enamtulu.
Leheväetis ZM Grow katse
2020. a hooajal katsetasime Kuusiku Katsekeskuses leheväetise ZM Grow mõju talinisu saagikusele.
Kuusiku KK katse ühele osale pritsiti sügisel (21.10.2019) koos fungitsiidiga 3,0 l/ha leheväetist ZM Grow ning teisele osale leheväetist ei pritsitud. 2019. a suvel võetud mullaproovid näitasid madalat kaaliumi, väävli, tsingi ja mangaani taset, vase tase oli veidi madal.
Raplamaa on teada-tuntud mangaanivaeste muldade poolest. Mangaani puuduse korral soovitame samuti esimese pritsimise teha juba sügisel, sest mangaan nagu vaskki mõjutab sügisel taimede võrsumist. Lisaks sellele parandab mangaan talvekindlust ja vastupanuvõimet haigustele.
Tsingipuudusele peame tähelepanu pöörama samuti juba sügisel, sest defitsiidi korral aeglustub juba siis lehtede kasv ja juurestiku arenemine ning löögi all on teraviljade talvitumine. Kui vask- ja tsinkkelaadi pritsimise puhul ei ole vajalik suur lehestik, sest need elemendid toimivad efektiivselt ka pritsimislahusega mulda sattudes, siis mangaan imendub taimedesse paremini lehtede kaudu. Seetõttu peaks mangaani pritsimiseks olema piisavalt lehestikku. Kui aga leheproovid näitavad Zn ja Mn defitsiiti ka kevadel, siis tuleb ka nende mikroelementide pritsimist kevadel korrata. Näiteks mõjutab tsingi puudus lipulehefaasis proteiini sisaldust.
ZM Grow on segu tsingist, mangaanist, väävlist ja väikesest kogusest kaaliumist. Soovitame pritsida alates kolme lehe faasist kulunormiga 2-3 l/ha.
Toode on lubatud kasutamiseks ka mahepõllumajanduses.
Katsetulemus
Sügisel pritsitud leheväetis ZM Grow andis 400 kg/ha enamsaaki ning 51 EUR/ha enamtulu.
