Rukki tee 8, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harjumaa

Köögiviljapõldudel Saaremaal

22. ja 23. augustil külastasime grupi kasvatajatega ja koostööpartneritega Saaremaa põlde. Nägime kasvamas erinevaid kultuure: peakapsas, kartul, porgand, söögipeet jt. Lahkasime põllul nähtut koos oma ala asjatundjatega taimekaitse ja väetiste firmadest: Yara, BASF, Syngenta, Nordisk Alkali. Rootsi ja Taani spetsialistid Gunilla Persson ja Peter Klemmensen viisid meid kurssi lähimaade ja kogu Euroopa köögivilja ja kartuliturul toimuvaga.

Täname Saaremaa tublisid köögivilja- ja kartulikasvatajaid Guido Lindmäed ja perekond Põri, kes avasid lahkelt uksed kolleegidele mandrilt.

Guido Lindmäe tutvustab põllul tehtut

Rautsi talu köögiviljad on võitnud paljude köögivilja-armastajate südameid ja vallutanud kööke.

Rautsi talus valduseid tutvustas Aarne Põri, kes alustas tootmist 1993. aastal.

Päevalillemeri
Rautsi talu perenaine ja peremees keset lillemerd
Peter Klemmensen Taanist andis huvipakkuva ülevaate kartulituru arengutest põhjamaades ja kogu Euroopas

Vastupidiselt Eestile, kus kartuli kasvupind on aasta-aastalt vähenenud, on suurtes kartulimaades, Belgias ja Saksamaal, kartulipind kasvanud. Põhjuseks see, et friikartuli ja krõpsude tootmine kasvab ning tooraine vajadus suureneb, ka eksport Aasia maadesse on tõusutrendis. Kui Belgias kasvatati kartulit 10 a tagasi umbes 45000 ha-l, siis tänaseks on kasvupind suurenenud 110 000 ha-ni.

Suurenevad ka kartuli tootmiseks tehtavad kulutused 1 ha kohta. Näiteks on mitmel pool EL-s taimekaitsevahendite toimeained väga kõrgelt maksustatud. Prantsusmaal on keelatud paagisegude tegemine ja seetõttu tuleb iga preparaadi viimiseks põllule teha eraldi pritsering, mis on väga kulukas. Üks suurimaid probleeme on, et kartulipealsete koristuseelseks närvutamiseks kasutatav dikvaat läheb EL registrist välja. Rootsis ja Taanis on küll selleks tarbeks juba turule tulnud uus, kuid aeglasema mõjuga preparaat.

Kartuli lehemädaniku tüved muutuvad üha agressiivsemaks, haigustekitaja arengutsükkel on lühenenud 6 päevalt 4 päevani. Põhjamaades tehakse kartuli haigustõrjet põllul 15-16 korda. Üldiselt on põhjamaades ja mujal Euroopas saagi prognoosid head, aga selleks on tulnud tootjatel tänavu üsna palju panustada.

Nordisk Alkali esindaja Peter Klemmensen Taanist ja Ingrid Tamla Eestist.
Osalejad huviga Peter Klemmenseni kuulamas.

Tänavuse põllupäeva märksõnad:

Kapsakoi vastsed ja kapsaliblika röövikud

Kapsakoi vastsed Plutella xylostella

Liblikad munevad lehekoe sisse; kahjustavad vastsed; kahjustus tüüpiline akensööm, mis hiljem rebeneb; nukkuvad lehel; aastas kaks põlvkonda; rändavad sisse; Eesti oludes ei talvitu.

Kapsaliblika röövikud Pieris brassicae

liblikas muneb lehtede alumisele küljele kogumikuna; röövikud toituvad välimistel lehtedel; noortele lehtedele röövikud meelsasti ei lähe ja peadesse ei tungi; nukkuvad taimel (I põlvkond); ülevalpool lumepiiri puutüvedel, seintel jm. (II põlvkond); aastas kaks põlvkonda.

Kapsakoi ja –liblika röövikute tõrje võimalused

Kapsakoi tõrje hilisemas kasvufaasis on üsna problemaatiline, seepärast peaks jälgima kahjurite levikut põllul algusest peale, juba enne pea moodustumist.

Gunilla Perssoni sõnul on Rootsis labori tingimustes läbi viidud testides üle 95% efektiivsuse kapsakoi tõrjel andnud ühekordne pritsimine preparaadiga NeemAzal-T/S. Samaväärne mõju saavutati ka Stewardiga pritsides. Püretroididega (Fastac, Mavrik) töötlemisel saadi tõrje efekt 80 %.

Kapsakoi Plutella xylostella kahjustus peakapsal.
Kapsaliblika röövikud maiustamas
Gunilla jagab kapsakahjurite tõrje kogemusi Rootsist.
Ristõieliste nuuter peakapsal

Ristõieliste nuuter Plasmodiophora brassicae kahjustab peakapsast

Spoorid säilivad mullas kuni 8 aastat. Abiks: viljavaheldus, muldade lupjamine, optimaalne väetamine väävli, boori ja tsingiga.

Kahjuks ei ole alati võimalik viljavaheldust nii korraldada, et samale põllule kapsataimi vähemalt 5-7 aasta jooksul ei istutata.

On olemas looduslikest toorainetest valmistatud aeglaselt vabanev lämmastikväetis kaltsiumiga – Perlka.

See on toodetud söest, lubjakivist ja õhulämmastikust ning koosneb: 19,8% lämmastikust (N), 50% lubjast (CaO), 1,5% MgO ja ditsüaandiamiidist, mis on tuntud nitrifikatsiooni inhibiitor.

Perlka hoiab ära mulla kaudu levivaid haigusi, nagu kapsanuuter, ristõieliste mustmädanik (Phoma) ja valgemädanik (Sclerotinia). Perlka soodustab nakatunud taimejäänuste bioloogilist lagunemist mullas, aktiveerides kasulikud lagubakterid. Muidugi on sellel tootel ka lämmastikuga ja kaltsiumiga väetav mõju ning üsna hea umbrohutõrje efekt.

Ristõieliste nuutri kahjustus valgel peakapsal.

Perlka kasutamise soovitus nuutriga nakatunud kapsapõllul:

  1. Kasutuskord: 400-500 kg/ha enne istutamist. Ooteperiood enne taimede põllule istutamist 2 nädalat!
  2. 300-400 kg/ha pärast taimede juurdumist. Taimede lehestik peab olema kuiv – põletuse oht! Teise kasutuskorraga kaasneb hea umbrohutõrje mõju.
Porgandi lehelaiksus

Porgandi haigustekitajad Cercospora carotae ja Alternaria dauci

Mõlemad haigustekitajad kahjustavad lehti ja leherootsusid, mitte otseselt juuri. Leherootsud võivad muutuda nii hapraks, et see segab masinkoristust ning porgandid jäävad mulda. Mida varasemas faasis taimed nakatuvad, seda suurem on kahju.

Lehtedel ja leherootsudel on väiksed pruunid laigud, mis on sageli ümbritsetud hajusa kollasega. Laikude suurenedes ja rohkenedes tõmbub kogu lehestik krimpsu ja sureb. Jätkuva märja ja niiske ilma korral võib lehestik täielikult hävida. Haigusetekitajad levivad seemnetega, taimejäänustega, mitmeaastaste umbrohtudega ning on eluvõimelised 2 aastat.

Cercospora ja Alternaria esinevad taimedel enamasti koos ja neid on keeruline eristada. Vahe on selles, et Cercospora ründab eelkõige noori intensiivselt kasvavaid taimi, Alternaria aga vanemaid, kuigi vahel kahjustuvad ka alles tärganud seemikud. Viimasel juhul võib nakkus olla alguse saanud seemnetest.

Haigussümptomid ilmnevad põllul esialgu üksikute laikudena. Kasvuperioodi lõpuks levib haigus ühtlaselt kogu põllu ulatuses.

Alternaria ja Cercospora kahjustus esineb samal taimel enamasti üheaegselt ja neid on keeruline eristada.

Cercospora põhjustatud laiksust kohtab eelkõige noorematel lehtedel

Cercospora ja Alternaria põhjustatud lehehaiguste levikut ei ole lihtne kontrolli all hoida. Kõige tõhusam on ennetav tõrjemeetod. See eeldab ka puhta seemnematerjali külvamist põllule, pritsimisi ainult hommikuti, et lehestik jõuaks õhtuks kuivada.

Keemilisi tõrjeaineid tuleb hakata kasutama profülaktiliselt. Preparaatidest toimivad fungitsiidid Difcor 250 EC 0,5 l/ha, Mirador 250 SC 0,6 l/ha, Dithane NT 2 kg/ha, Signum 0,75 kg/ha.
Kasulik on kombineerida haigustõrje programmis erinevaid preparaate, näiteks üks pritsimine Difcor 250 EC 0,5 l/ha enne ridade kokku kasvamist ja teine pritsimine fungitsiidiga Signum 0,75 l/ha, et saavutada kaitse hoidlas levivate haiguste (näiteks valgemädanik, mustmädanik) vastu ja seeläbi vältida saagikadu hoiustamisel. Dithane NT on kontaktne fungitsiid, seepärast pritsitakse siis, kui esimesed haigustunnused põllul on nähtavad.

Raskesti tõrjutav maavitsa liik Solanum physalifolium.

Kuidas hooaeg Rautsi talus möödus

Porgand

Porgandi sordid, mida tutvustame: Purple Sun, Jerada, Yellowstone, Muleta, Mercurio.

Põld on suurusega 7 ha. Seemned külvati põldu 3.mail.

Porganditaimed on tõusnud.
Porganditaimed on tõusnud.
Saaremaal 9.mail SaiTklap põllul
Juurpetersell Bubka

Juurpetersell Bubka on Rijk Zwaani saagikas sort –  poolpikad juured on koonusekujulised, lumivalged ja siledad. Vilja on kerge puhastada. Sobib värskelt turustamiseks ja töötlemiseks.

Erinevad maitsetaimede sordid annavad igale profile võimaluse valida sobivaim.

Peterselli 4 vagu. Külvati 08. ja 15. mail.
Tomat

Kahes kasvuhoones kasvab kolm erinevat HM Klause tomatisorti: Genio, Goldwin, Celesteen.

4 päeva jooksul istutati 320 ruutmeetrile kokku 860 taime. Taimede põhiväetiseks kasutatakse Nutricomplex 6-10-32. Tomatite toitmieks kasutatakse automaatset kastmissüsteemi.

Baltic Agro tomati sordivalikus on erinevate tootjate sorte.

0/5 (0) hinnangut

Seotud postitused