Põldoa ja -herne külvid käivad aktiivselt ning etteruttavalt peame mõtlema ka tärkamisjärgsetele töödele.
Oa ja herne kahjurid
Herne ja oa tärkamisel tuleb kindlasti põlde hoolikalt jälgida. Tõusmete faasis kahjustab eelnimetatud kultuure hernekärsakas. Tegemist on pruunikashalli mardikaga, kes närib leheservadesse kaarjaid sälke. Kõrge arvukuse juures võib kahju olla suur. Taime maapealset osa kahjustab valmik, kuid hernekärsaka vastne toitub liblikõieliste taimede juuremügaratel, pärssides seeläbi mügarbakterite elutegevust ning õhulämmastiku sidumist.
Hernekärsakas on aktiivne päevasel ajal, mistõttu tuleb ka tõrje planeerida sellesse aega. Hernekärsaka tõrjeks soovitame kasutada kontaktseid insektitsiide – päevasel ajal on põldoal ja -hernel lubatud kasutada Decis Mega 0,15 l/ha, põldhernel on lubatud kasutada ka Karate Zeon 0,15 l/ha.
Tähelepanuta ei saa jätta hilisemas faasis ka oa-teramardikat, kes levis laialdasemalt möödunud hooajal. Valmikud on 3,5-4,5 mm pikkused mustad mardikad, kattetiivad ei kata kogu tagakeha. Munevad noortele 2-5 cm pikkustele kaunadele. Vastsed arenevad kasvavas teras, kaunas. Mardikad toituvad kevadel liblikõielistel kultuuridel õietolmust ja nektarist, seejärel siirduvad põldoale. Putukad on aktiivsed ja nende arenguks on igati soodne, kui temperatuur tõuseb üle +20…25 °C. Liikuvust limiteerib märg suvi ja temperatuur alla +15 °C. Lisaks aitavad vihmaperioodid kaasa emase poolt taimeosadele munetud munade suremusele.
Kuigi oa-teramardikas ei mõjuta otseselt oluliselt põldoa saagikust, muudab see seemnete kaubanduslikku välimust ja idanevust. Lisaks on kahjustatud seemned vastuvõtlikud haigustele. Probleem on ka põldoa turustamisel, kuna elusate putukatega seemneid pole lubatud eksportida. Oa-teramardika tõrjumine põllul on keeruline, kuid mitte võimatu. Kui oa-teramardika levikuks on soodne ilmastik, siis tuleks arvestada kahe pritsmisringiga: esimest korda enne õitsemist Proteus OD kulunormiga 0,75 l/ha ja teist korda õitsemise lõpus Proteus OD kulunormiga 0,75 l/ha.
Tähelepanu! Eelnevalt nimetatud insektitsiidide kasutamisel tuleb silmas pidada, et neid on keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel.
Tärkamisjärgne umbrohutõrje
Liblikõieliste umbrohutõrjeks on lisaks mullaherbitsiididele (Fenix, Novitron DamTec) ka väga efektiivne tärkamisjärgne lahendus Stomp CS/Sharpen 40 SC + Basagran 480/Benta 480 SL. Stomp CS ja Sharpen 40 SC sisaldavad toimeainena pendimetaliini ning Basagran 480 ja Benta 480 SL bentasooni.
Stomp CS – süsteemne mullaherbitsiid üheaastaste kaheiduleheliste ja kõrreliste umbrohtude tõrjeks, on lubatud ka tärkamisjärgseks kasutamiseks. Tungib taime juurte kaudu ning tärkamisjärgsel kasutamisel ka lehtede ja varte kaudu.
Basagran 480 on kontaktne herbitsiid lühiealiste kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks.
Stomp CS ja Basagran 480 segu on laia tõrjespektriga, parim aeg pritsimiseks on kultuurtaime 2. pärislehe faas. Soovitatavad kulunormid:
- põldoal Basagran 480 2,0 l/ha + Stomp CS 1,0-1,45 l/ha ja
- põldhernel Basagran 480 1,0-2,0 l/ha + Stomp CS 1,0-2,2 l/ha.
Kõrreliste umbrohtude tõrjeks võib põldoa ja -herne põldudel kasutada Targa Super 0,75-1,25 l/ha, Leopard 1-1,5 l/ha või Agil 100 EC 0,5-1 l/ha.
Leheväetamine ja toiteelemendid
Kõrreliste umbrohtude tõrjet ja kahjurite tõrjet saab vajadusel ühendada kasvuaegsete leheväetiste kasutamisega. Herne ja põldoa kasvatamiseks ei sobi happeline muld. Kui pH < 5,5, tekib molübdeeni defitsiit ja juuremügarad ei suuda piisavalt efektiivselt funktsioneerida, mistõttu väheneb N2 kasutus. Samas on eelnimetatud kultuuride jaoks oluline element ka boor, mis muutub raskesti kättesaadavaks aluselises (pH >7) mullas, põhjustades õiealgmete deformeerumist. Mõlema elemendi – nii molübdeeni kui boori – kättesaadavus väheneb kerge lõimisega happelistel muldadel ja põuatingimustes.
Molübdeeni ja boori defitsiidi leevendamiseks võib kasutada Tradebor Mo 1-2 l/ha või pruunvetikaekstraktil põhinevat Phylgreen B Mo, kulunormiga 2 l/ha alates 8 lehest kuni õiealgmete tekkimiseni. Boor on oluline anda enne õitsemist, sest see soodustab õitsemist ning viljumist.
Katsetulemused 2019
Phylgreen B Mo’d katsetati möödunud hooajal kahe mahetootja hernepõldudel. Vainu Agro üks osa põllust pritsiti tootega Tradebor Mo ning teine osa tootega Phylgreen B Mo, ülejäänud tehnoloogia oli tervel põllul ühesugune. Phylgreen B Mo on pruunvetika ekstraktil põhinev looduslik biostimulaator, mis on rikastatud boori ja molübdeeniga. Vetikas Ascophyllum nodosum’i koostisosad aitavad tõsta taimede vastupidavust abiootilisele stressile ning parandada taimede ainevahetust, soodustades taimede õitsemist, tolmlemist ja viljade moodustumist.
Analoogne katse korraldati tunduvalt tugevama põua all kannatanud piirkonnas Läänemaal Vainu Talu OÜ hernepõllul. Kui Vainu Agros Tartumaal tõi Phylgreen B Mo võrreldes Tradebor Mo’ga enamsaaki 300 kg/ha , siis Vainu Talus Läänemaal 360 kg/ha.
Vainu Talu OÜ-s oli Phylgreen B Mo’ga töödeldud põllu osal taimik tunduvalt kõrgem, rohkem oli kaunasid taime kohta ning kaunad olid pikemad ja vähem laigulised. Parem vastupidavus abiootilisele stressile oli Phylgreeniga pritsitud põlluosal silmaga näha.
Magneesium, mangaan, kaalium
Herne arenguks on oluline ka magneesium (MgO 30-50 kg/ha). Magneesiumi kättesaadavuse parandamiseks on soovitatav herne 3 lehe faasist kuni õitsemise alguseni kasutada Magnitech 3 l/ha või Epso Top 2-3 kg/ha.
Parandamaks PK kättesaadavust juurekava paremaks arenguks, tuleks lisaväetamiseks 4-6 lehe faasis kasutada kiire mõjuga fosforit sisaldavat vedelväetist Trafos Mg-B-Mn-Fe 2 l/ha. Väetises sisalduv mangaan muudab herne ja oa taimed põua- ja haiguskindlamaks.
Herne- ja oasaagi moodustumiseks on oluline element ka kaalium. Pritsimine vedelväetisega Final K 2 l/ha õitsemise lõpust kuni kaunade moodustumise alguseni aitab tõsta kultuuri saagikust ning parandada saagi kvaliteeti (suurendada kuivaine ja proteiini sisaldust).
Liblikõieliste haigused
Taimehaigustest olulisimad on põldoa-šokolaadilaiksus ning laikpõletik. Järjest enam on hakanud hernel levima ka valgemädanik, sest külvikorras on tihti raps, mis samuti eelnimetatud haigust edasi kannab.
Põldoa-šokolaadilaiksus (Botrytis fabae) on kiire levikuga ja soodsatel aastatel olulist kahju tekitav haigus. Sümptomid varieeruvad esialgsetest väikestest selgepiirilistest punakas- pruunidest laikudest lehtedel kuni terve taime mustaks tõmbumiseni. Tugev nakkus võib põhjustada kaunade avanemist ja seemnete värvumist. Õite nakatumisel võivad jääda need välja arenemata ja väheneb kaunade arv taimel. Leviku kiirust mõjutab valdavalt ilmastik. Haiguse nakkumine on kiirem jahedates ning niisketes tingimustes, eriti õitsemise ajal. Hilisem varte nakatumine võib põhjustada kultuuri lamandumist. Haiguse areng on intensiivseim 15-22℃ ja 90% õhuniiskuse korral.
Laikpõletik (Ascochyta fabae Ascochyta pisi, Mycosphaerella pinodes) kahjustab nii hernest kui ka uba. Esimesed haigustunnused ilmnevad noorematel lehtedel konkreetsete ümarate kuni ovaalsete seest heledamate laikudena. Haiguse arenedes nakatuvad nii lehed, varred, kaunad kui ka seemned. Varte nakkumine võib soodustada kultuuri lamandumist. Seemnete tugeval nakatumisel väheneb võimalus müüa hernest ja uba toiduviljana. Optimaalne temperatuur haiguse levikuks on 15-20 ℃ ning levikut soodustab kõrge õhuniiskus.
Põldoa ja -herne haigustõrjeks on võimalik kasutada Prosaro 0,75-1 l/ha või Propulse 0,8-1,0 l/ha, mida võib kasutada esimeste haigustunnuste ilmumisel, oa ja herne õiepungade moodustumisest kuni õitsemise lõpuni (BBCH 50-69) kuni 2 korda kultuuri kasvuaja jooksul. Herne- ja oa haigustõrjeks on efektiivne ka Signum 1 kg/ha. Võib kasutada ka jagatud pritsimist ning alustada ennetavalt esimeste õite avanemisest või esimeste haigustunnuste ilmumisest ning kasutada kuni õitsemise lõpuni.
Lugesid Baltic Agro Põlluteadet nr 12/2020. Kui soovid edaspidi sarnaseid kirjutisi oma e-postkastist leida, telli Põlluteade.
