Saagi kujunemine on paljude tegurite koosmõju, alustades eelvilja valikust ja mullaharimisest kuni koristus- ja kuivatuskvaliteedini välja. Tagades taimede algarengu faasis sobivad tingimused, tõstame ka kultuuride saagipotentsiaali ning vähendame nende sõltuvust keskkonnatingimustest.
Külviaja valiku ning ilmastikutingimuste kõrval on üks olulisim algarengu mõjutaja seemnete külvisügavus. Käesoleval sügisperioodil oleme märganud mitmeid liiga sügavale tehtud külve. Oder tundliku kultuurina on seda eriti tugevalt välja näidanud. Nõrgem ning viivitusega mullapinnale jõudnud taimik on ka mullaherbitsiidide suhtes veidi tundlikum ning neil külvidel on esinenud klorootilisi laike tavapärasest enam, kuid taime arenedes on selle välja põdenud.
Üldiselt kehtib reegel, et külvisügavus võiks olla kümnekordne seemne läbimõõt, st. kui seemne läbimõõt on 2 mm, tuleb külvata 20 mm sügavusele. Päris nii siiski läheneda ei saa, arvestada tuleb ka muude teguritega, näiteks mullaniiskusega, lõimisega, mullaharimisega. Kui mullas on niiskust minimaalselt või tegu on kerge lõimisega muldadega, siis võib seemne külvata sügavamale, et idaneval seemnel oleks piisavalt mullaniiskust. Raske lõimisega muldadel tuleks külvisügavust vähendada, et taimiku tärkamine oleks kiirem ning ühtlasem.
Üldjuhul võiks olla teraviljade külvisügavus 2-5 cm (NB! 5 cm sobib vaid kerge lõimisega muldadele, keskmistel muldadel jääb see liiga sügavaks), hernel 5-6 cm, uba nõuab veidi sügavamat külvi- 6-10 cm, raps jällegi väga madalat külvi- 1,5-2 cm. Külvamine optimaalsest sügavamale pärsib tärkamist ning taimede elujõudu, sest taim peab juba algarengu käigus suure osa talletatud energiast kulutama mullapinnale jõudmiseks.
Nagu ülal toodud pildilt näha võib, on õigel külvisügavusel kasvanud taimed rohkem võrsunud, võrsed on tugevamad, juurestiku ja lehestiku areng on parem ning taimik on lühem. Suurem lehepind tähendab ka efektiivsemat fotosünteesi. Taliviljade puhul on oluline, et taim suudaks talvele võimalikult terve ning tugevana vastu minna. Selleks on oluline toitainete efektiivne omastamine. Toidetud taimed on ka erinevatele patogeenidele vastupidavamad.
Maapinna lähedale hoidev taimik on taliviljade puhul eriti oluline, et vähendada külmakahjustust.
Pildilt on näha, et liigsügava külvi puhul on võrsumissõlm lükkunud üles ning toitainete omastamine on seega keerukam.
Taime kasvu algperioodil tehtud vead kajastuvad üldjuhul ka saagitulemustes. Seega tasub enne külvi hinnata külvitingimusi põllupõhiselt ning teha ka vastavalt sellele otsuseid seoses külviku seadistamisega.
