Pikalt kestnud öökülmad mitmel pool Eestis on toonud kaasa taimedel tugevad külmakahjustused. Veel mõned päevad tagasi mõõdeti Tartumaal maapinnal -6 ℃ külma. Rapsitaimed on peale jahedaid öid longus ning teraviljal lehetipud külmavõetud. Kahjustuste ulatus sõltub tugevalt taimede kasvufaasist ning öökülmade kestusest. Kahjustuste ohtu suurendatakse taimekaitsetöödega, sest taimik on stressis ning pritsimisega me omakorda võimendame seda. Tuletaks siinkohal meelde, et mitmete herbitsiidide ja kasvuregulaatorite kasutamisel ei tohi esineda pritsimisele eelneval ning järgneval ööl öökülma. Sellistes tingimustes kahjustatakse pritsimistöödega nii kultuurtaime kui ka vähendatakse preparaatide efektiivsust.
Üsna varsti peale tärkamist olid öökülmad mõjutanud ka suviteravilju, põhjustades leheotste närbumist ning kolletumist. Taliteraviljadel on pigem esinenud külmakahjustusi peale taimekaitsetööde teostamist, kui pritsimise järgselt on esinenud öökülma.
Taliraps on külmale tundlikum hilises kasvufaasis. Sellisel ajal toob külm tõenäolisemalt kaasa saagikao. Temperatuur alla -6 ℃ võib taimikule põhjustada tugevaid kahjustusi. Varsumise faasis võib öökülma mõju kajastuda valdavalt lehtede ja peavõrse värvuse muutustes. Taimedel võib esineda valkjaid või lilla alatooniga lehti ning võib esineda ka varre pragunemist. Temperatuuri tõustes ja niiskuse jätkudes taim taastub edukalt ning jätkab kasvu probleemideta. Oluliselt kahjutekitavam on olukord siis, kui lehe- ja varrekoed kärbuvad, muutuvad pruuniks. Sellisel juhul on ka õitsemine häiritud ning tuleb arvestada saagikaoga.
Käesoleval aastal nägime mitmeid külmakahjustustele viitavaid sümptomeid, millest enamlevinud olid kortsus lehed, longu vajunud taimed ning lõhed nii lehe alusel kui ka vartel. Hilisemas faasis võib külm põhjustada taimevarre tugevat lõhenemist kuni varre täieliku avanemiseni. Selline pilt on käeoleval aastal üllatavalt üsnagi tavapärane ning esineb piirkonniti just madalamatel aladel. Põhjus seisneb selles, et taimemahlad külmuvad ning tekivad jääkristallid, mis taimekudesid lõhuvad. Rapsitaim on tugev ning ka sellistes tingimustes suudab kasvu jätkata, põhjustades mõningatel juhtudel küll kasvupidurdust ning hilisemat valmimist. Samas võib selline lõhenemine hiljem suurendada lamandumisohtu ning igasugused lõhed ja avad on heaks sisenemise kohaks ka erinevatele patogeenidele.
Kui temperatuurid püsivad õitsemise ja kõtrade täitumise ajal pigem madalad ning mullas niiskust jätkub, siis pääseme minimaalsete saagikadudega. Jahedad temperatuurid soodustavad ka külgharude arengut, mis kompenseerivad mõningal määral peavõrsele tekitatud kahju.
