Koostöös BASF’iga oli eelmisel nädalal Jõgevamaa põlluseminar, kus külastasime Kerseli OÜ ja Perevara AS tootmispõlde. Vaatlesime põldherne, talinisu ja talirapside põlde, BASF rääkis taimekaitsest ja Baltic Agro väetamisest ning leheanalüüsidest. Kohal oli ka BASF’i Baltikumi seemneäri juht Ingrida Grantina, kes koos Baltic Agro viljaseemnete tootejuhiga InVigor® talirapsi sortidest rääkis.
Hernele on 1 tonni saagi moodustumiseks vajalik u 15-20 kg kaaliumi: soovitav on vedelväetist pritsida pärast õitsemist.
Põldherne juures rääkis Ene Kiudsoo liblikõieliste mikro- ja makroelementidega väetamisest ja pakkus välja erinevaid lahendusi. Siinkohal võib oluliseimateks elementideks lugeda boori, molübteeni ja kaaliumit.
Boori tuleks anda enne õitsemist, soodustab õietolmuterade viljastumist, õitsemist, kaunade moodustumist, kaunade täituvust ja ka vastupanuvõimet põuale.
Molübteen soodustab mügarbakterite teket ja arengut, seeläbi suudab taim õhulämmastikku siduda.
Kaalium on oluline saagikuse seisukohalt, 1 t saagi moodustumiseks kulub umbes 15-21 kg kaaliumit. Lisaks saagikusele on kaaliumil oluline roll ka kuivaine moodustumisel ja vee reguleerimisel taimes. Väike tähelepanek, potentsiaalsetel põldudel on soovitav kaaliumi vedelväetist pritsida pärast õitsemist.
Talinisu sortidel Malunas ja Skagen on erinev talvekindlus
Talinisu põllul peatusime natukene pikemalt sortidel. Tanel Käbin rääkis Malunase ja Skageni põhilistest erinevustest. Üheks oluliseks erinevuseks nende kahe sordi vahel saab lugeda talvekindlust, Malunas talub Eesti kord on ja kord ei ole talve paremini kui Skagen. See keskkonnatingimustega hakkama saamise erinevus tuleb välja ka edasises kasvus ja arengus. Skagen näitab rohkem välja kui talle midagi ei meeldi, Malunas talub ebasoodsaid tingimusi paremini. Näiteks öökülmad ja põud tekitavad Skageni põllule kollakaid laike samas kui Malunas püsib kenasti tumerohelisena.
Visuaalselt vaadates on Malunase lehed rohkem püsti, Skageni omad vajuvad longu. Skagen on värvi poolest heledam ja Malunas tumedam, seda on näha ka all olevalt pildilt. Lisaks on Malunas rohkem võrsuja samas kui Skagen kulutab toitaineid ja energiat peavõrse kasvatamisele ja arengule.
Pruunlaiksuse tunnusteks nisul on lehe peal heledad ja kollakad laigud, mille keskel tumepruun täpp
Helina Märtmann rääkis ka leheanalüüsidest, selle kohta on meil põhjalik kokkuvõte siin blogis juba olemas, lugemiseks vajuta SIIA.
Taimekaitse poole pealt soovitas BASF’i meeskond sellel aastal T3 pritsimisringi kindlasti kavasse võtta ja seda just fusarioosi ja erinevate mükotoksiinide tõttu. Tähelapanu pöörati ka nisu pruunlaiksuele ehk DTR’le.
Kuidas aru saada, et tegemist on pruunlaiksusega? Kristajan Kasearu võttis nisu lehe ja vaatas seda vastu valgust, lehe peal olid heledad ja kollakad laigud mille keskel tumepruun täpp.
DTR lööbib lipulehel või sellele järgneval teisel lehel, haiguse arenedes laienevad heledad kahjustatud alad läätse kujulisteks ning see tumepruun täpp jääb muutumatult laigu keskele. Haiguse arenguks on ideaalsed niiskus ja soojad temperatuurid, mis soodustavad nakatumist. Eosed vajavad moodustumiseks märga leht, selle tagab öine kaste põldudel. Tegemist on üpris äkilise haigusega, sest mõnest täpist võib juba paari päevaga avalduda arvestatav haigusfoon. Parima tõrjeefektiivsuse tagab ennetav või nakkuse varajases pritsimine, siinkohal olekski oluline oma põldudel silm peal hoida.
InVigor rapsisordid on paindliku külviaja ja tugeva juuresüsteemiga
Rapsi põllul rääkisid Tanel Käbin ja Ingrida Grantina InVigor® sortidest.
Nende sortide suureks plussiks on kindlasti paindlikkus külviaja suhtes, neid võib sügisel optimaalsest külviajast 7-10 päeva hiljem külvata. See annab pikema akna ja aja võidu oma sügistööde planeerimiseks. Isegi hilise külvi korral on need sordid võimelised tagama konkurentsivõimelise saagi ja õlisuse.
Võib külvata ka jahedamasse mulda, kuid juurestik ja lehed arenevad sellegipoolest võrdväärselt samades tingimustes kasvavate teiste sortidega. Sügisel hästi arenenud juurestik aitab taimel kergemini talvituda ja varakevadest kasvu alustada. Tugeva juuresüsteemiga taimed taluvad paremini põuda ja taastuvad kiiremini talvekahjudest ning kahjurite tekitatud vigastustest. Oluliste tunnustena tõi Ingrida Grantina välja selle, et need sordid moodustavad sügisel 8-10 lehte ja kasvukuhik jääb hästi mulla lähedale.
