Rukki tee 8, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harjumaa

Lihaveiste karjatamine

Kevad on käes ja loomad tahavad juba karjamaale.

Kevadel kehtib reegel – mida varem, seda parem.

Karjamaade ettevalmistamisega saab alustada juba aprillis. Karjamaadele mõjub hästi kevadine äestamine karjamaaäkkega. Kivistel maadel kisub äke muidugi palju kive maa seest välja ja sel puhul tasub kasutada näiteks CrossKill ketastega põllurulli. Äestamisega aetakse laiali mutimullahunnikud, sügisest jäänud lehmakoogid, kratsitakse lahti sammalt ja õhustatakse mulda.

Kui karjamaa on juba roheline ja põld looma kannab, siis on karjatamise alguseks hea aeg. Alguses on taimed väikesed ja loom saab rohtu kätte vähem kui kõhutäieks vajalik, aga see ongi hea. Siis ta sööb hea meelega lisaks ka heina ja silo. Paari nädala jooksul aga tuleb juba rohtu piisavalt ja siis lõpetavad loomad heina ja silo söömise. Hea on, kui heina on loomadel võimalik lisaks süüa veel mai teises pooles, sest hein aitab loomal kõhu korras hoida. Kevadine rohi tekitab veistel kergesti kõhulahtisust, sest on väga toitaineterikas ja madala kuivaine sisaldusega.

Heina lisaks söötmiseks on väga hea kasutada katusega söödamaja. Katusega söödamajas säilib hein ka vihmaste ilmade korral ja loomad ei raiska heina tarbetult palju. Kui heinarullid panna lihtsalt karjamaale maha, siis paratamatult läheb palju raisku, sest loomad lõhuvad need rullid laiali ja tallavad ise heina peal. Ära süüakse oluliselt väiksem osa. Ka on probleemiks vihm, sest kui heinarull jääb kauemaks kui paar päeva, siis vihmaga läheb hein kergesti hallitama ja loomad seda enam ei söö.

Karjamaa seisukohast on kevadine varane rohu kärpimine hea, sest see ergutab taimi rohkem lehemassi tootma. Karjatamise algusega venitamine mai lõpuni ei ole mõistlik, sest nii on oht rohu ülekasvamiseks. Tavaaastatel kasvab rohi juurde kiiremini kui loomad jõuavad ära süüa ja vanaks läinud rohtu loomad enam nii meelsasti ei taha.

Punased veised
Valge ristik õitseb karjamaal

Kevadel on väga hea, kui karjatamine ühes koplis kestab lühikest aega ja võimalusel lasta loomadel käia mitmel erineval karjamaal. Veistel ei ole mõistlik lasta rohtu ära süüa n.ö rohujuure tasandini, sest sellega aeglustub tugevalt uue taimiku kasv ja samas söövad veised endale sisse rohkem parasiite. Enamus parasiite asub mullalähedases rohumassis. Kui aga karjamaal on selgelt eristatavad rammutukad ja muu osa on madalmurune, siis on tagumine aeg loomadel minna uude karjakoplisse.

Eestis on tavapärane, et mai keskpaigast kuni jaanipäevani on karjamaadel rohtu külluslikult. Kui sel ajal teha halbu otsuseid karjatamise korraldamises, siis võib juhtuda, et värskest karjamaarohust on puudus juba juulis. Selle probleemi vältimiseks on vaja kasutada karjatamisel süsteemselt erinevaid kopleid. Juba kevadel on vajalik teha plaan, kuidas jaguks loomadel karjamaal süüa sügiseni välja , s.o. erinevad koplid, erinevas kasvufaasis rohi. Kevadel kasvab karjamaal uus taimik 3-4 nädalaga, suve teises pooles kauem. Taimiku sobivaim kõrgus karjamaal on looma jaoks 20-25 cm. Sellist rohtu söövad loomad hea meelega.

Loomulikult peab karjamaal olemas olema puhas joogivesi. Joogikohas peab olema võimalik juua korraga suurel hulgal loomadel, sest muidu võivad nõrgemad loomad jääda joomata. Kui kari hakkab liikuma, siis viimased joogijanus loomad lähevad pigem karjaga kaasa kui on nõus üksinda jooma jääma.

Joogikoha juures on parim koht soola ja mineraalide jaoks. Samas mere ääres loomad enamasti soola ja mineraale ei tarvita, sest saavad vajalikud ained mereveest. Karjatamisperioodil võiks kasutada küüslaugusoola ja küüslaugumineraale, mis aitavad hoida eemal tüütuid lendavaid verd imevaid putukaid ja vähendavad oluliselt ka puukide probleemi.

Karjatada saab ka nii, et lased loomad kevadel karjamaale lahti ja loodad, et sügisel korjad prisked purakad kokku ja realiseerid hea hinnaga lihaks. Tegelikkuses see ei toimi. Kes karjatamise ajal panustab karjamaade heasse seisukorda ja vaatab, et loomadel oleks tervel karjatamise hooajal hea ninaesine, siis nende loomad on sügisel kenad ja pontsakad. Lihtsalt niisama karjamaal olles loomad ei kasva. Inimesele võib ju tunduda rohelist karjamaad vaadates, et rohtu on, küll loomad söövad, mis siis, et ei maitse või rohi on vanaks läinud ja rammutukad silmnähtavalt muust kamarast välja paistavad. Lihaveis on arukas – ta näitab oma käitumisega kohe ära, kui süüa ei ole piisavalt või midagi on korrast ära. Küsimus on, kas peremees seda kuulab või aru saab, mida on vaja teha.

Aitäh nõuannete eest, Targo Pikkmets!

Kevadise karjatamisperioodi märksõnad:
  • äestamine enne karjatamist;
  • loomad karjamaale esimesel võimalusel;
  • karjatamisperioodi alguses anna lisaks heina, soovitavalt katusega söödamajast;
  • ära karjata üle ehk mitte rohujuure tasandini;
  • tee aegsasti plaan ja kasuta karjakopleid süsteemselt;
  • vajadusel järelniida peale 2. või 3. karjatamisringi.
5/5 (1) hinnangut

Seotud postitused

Kommenteeri