Rukki tee 8, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harjumaa

Muu! Matsalu mailt

OÜ Ohtla Lihaveis loomad veedavad oma karjatamise perioodi poollooduslikel rohumaadel Matsalu looduskaitsealal Kasari luhal. Kuidas käib nende karjatamine, tutvustab Ohtla Lihaveise loomakasvatusjuht, Parim lihaveisekarjakasvataja 2020 Mariliis Vahar

Karjamaade ettevalmistus

Sügisel korjatakse karjatamise aladelt kõik aiad ära ja kevadel on uute aedade ehitus uue perioodi esimene töö. Aedade ehitus algab aprilli lõpus, mai alguses. Kõik oleneb, kas suurvesi on taandunud ja pinnas piisavalt kõva, et tehnikaga, st ATV-ga, peal saab liikuda. PLK karjamaadel ei toimu ühtegi ettevalmistust, pinnase eest hoolitseb talvel vesi. Lisaks aedade ehitusele tuleb ette valmisada ka joogikohad. Viimased peavad asuma tugevama kamaraga pinnasel. Loomad jõest juua ei saa, jõest karjatamine on ca 10 meetri kaugusel. Samuti tuleb kogumisaedikud üles seada, et loomad nendega koheselt harjuksid, siis on suvel karja kokkuajamine lihtsam. Kogu karjatamisala on ümbritsetud elektrikarjusega.

Kasari luhal on tegemist niiske alaga, seepärast tuleb kevadel ära oodata maa kuivamine, et loomad pinnast ei kahjustaks ja neil oleks kuiv magamisala olemas. Niiske pinnase, kõrgelt paistva päikse ja soojade ilmade tõttu on rohukasv tavaliselt väga hea. Mai lõpuks on juba rohi, st tarn poolde põlve, ka pilliroog on tärganud. Hiljemalt mai lõpuks on loomad viidud luhale, et karjatamine saaks alata.

Kopliviisiline karjatamine
Suvel vintsutavad karjamaal rõõmsalt pea viissada Šarolee tõugu lihaveist

Loomade ettevalmistus

Enne loomade karjamaale viimist tuleb neil väike „ilukuur“ läbi teha: aprilli lõpus käivad loomad „maniküüris ja pediküüris ning juuksuris“. Kõik loomad käivad läbi puuri: kaalutakse, hinnatakse kehakonditsiooni ja välimikku. Lõigatakse kõrvakarvad, et numbrid oleksid ilusti näha. Ka sabakarvad pügatakse otsast ilusti ühtlaseks, et pikad karvad vastu maad ei lohisesks. Oluline on ka parasiidi tõrje… ei, mitte selleks, et loomad parasiite täis on, vaid ennetustööna, et mitte tekitada loomale liigset stressi parasiitide tekkega. Nii nagu meie ei taha haigeks jääda ja saame vaktsiine, nii ennetame me oma loomi parasiiditõrjega, et neil oleks hea ja mõnus olla. Igal kevadel toimub ka sõravärkimine, et jalad korda saada. Suurel ja intensiivsel lihaveisel on oluline, et jalad oleksid terved ja korras.

Karjamaadele me lisasööta juurde viia ei tohi, ka vasikad ei saa looduslikel rohumaadel lisasööta. Pilliroog on magus ja toitev. Karjamaadele on lubatud viia ainult mineraale ja soolasid, mis paiknevad vee jootmiskohtade läheduses. Vasikatele mõeldud mineraalid on ainult vasika aedikus, kuhu ammed ei pääse.

Koppelkarjatamine

Hetkel on meil karjatamise all ca 500 ha rohumaad, kus suvel rõõmsalt vintsutavad koos lindudega pea 500 Charolee tõugu lihaveist. Kasutame koppelkarjatamist. Nähes, et üks koppel on ilusti ära söödud, anname loomadele karjatamisala juurde.

Esimestel karjatamiskuudel ei liigu kari ringi. Viisakad ja intelligentsed loomad söövad siiski ilusti järjest toidu ära. Augusti teises pooles hakkab loom juba rohkem ringi liikuma mööda luhta, et paremat rohtu leida. Suvel on kaks võimalust: kas loomad magavad ilusti kõik koos või kõik korraga söövad… üksi uitamist-liikumist ei toimu.

Jootmiskohaks on jõeäärne ala. Puhas joogivesi pumbatakse pumbaga jõest loomadele üle päeva. Olenevalt karja suurusest on jootmiskohas vähemalt kaks vanni, et anda korraga 90% loomadele võimalus juua. Oluline on igapäevane vee olemasolu jälgimine.

Vasikatele on eraldi tehtud aiaga piiritletud joogikoht, et ka neile tagada vee kättesaadavus samal ajal kui suured ammed joovad. Vasikatel on väiksemad vannid ja sinna pääsevad ainult vasikad.

Loomad lõpetavad karjatamisperioodi sügisel, kui nad traktoritega ilusti koju, st farmi tagasi, transporditakse. Farmis käivad loomad taas puurist läbi: kontrollitakse iga looma eraldi. Hinnatakse välimikku, kõrvamärke ja kõige olulisem – tiinust.

Lihaveisete kaalumisega saab kasvataja kõige parema ülevaate looma tervisest ja heaolust. Kaal näitab ära, kuidas loom on väärindanud sööta, kui hea piimakus on tal olnud karjamaal ja kas ta on oma esialgse konditsooni taastanud enne järgmist poegimist.

Jootmiskoht on jõe ääres
Puhas joogivesi pumbatakse pumbaga jõest loomadele üle päeva

Suvel farmis

Suvel, kui kõik loomad karjamaadel päikest ja värsket õhku naudivad, käib farmis kibekiire töö. Peale loomade väljaviimist toimub kogu farmi koristus: sõnnik viiakse välja ja survepesuriga pestakse kogu farm. Kogu hoone pesu kestab pea terve juunikuu.

Peale farmi pesemist toimub lupjamine. Sellega tapetakse viimasedki bakterid ja parasiidid, mis farmis sees. Mida vähem on parasiite ja baktereid, seda tervemad on loomad. Ka inimestele meeldib olla puhtas ja soojas kodus, mitte mustas ja külmas… ega siis loom erine inimesest. Mida paremad on pidamistingimused, seda vähem on kasvatajal probleeme haiguste ja haigete loomadega.

Peale karjatamishooaja lõppu saabuvad loomad alati puhtasse ja sooja koju 😉

Kui loom on õnnelik, on ka kasvataja oma tulemustega rahul. Ja mis kõige olulisem, külalisi võõrustades peab farmer tagama, et külaline ei tooks farmi haiguseid või parasiite. Kaitsesussid ja kaitseriietus on esimene samm bioohutuse tagamiseks. Olulised on desomatid… ja mida rohkem suudab farmer hoida oma loomi, seda vähem on lihaveistega probleeme. Nii et farmeri enda ennetustöö muudab igapäevatöö lihtsamaks.

Šaroleed külalistega
Karjatamise perioodil külalisi vastu võttes tuleb tagada ennekõike enda ohutus
0/5 (0) hinnangut

Seotud postitused

Kommenteeri