Baltic Agro loomakasvatustiimi liikmed leiavad suve hakul end taas mõttelt, kuidas aidata piimatootjatel vältida suvist piimarasva ja toodangu langust. Mis on see, mida saame koos teha, et tagada loomade heaolu ja soovitud toodangunäitajad ka siis, kui suur suvi end lauta sisse sätib?
Kuumastress on juba tuttavaks saanud sõna, mis väärib igal aastal uuesti käsitlemist. Seepärast saab siinsamas blogis teada, kuidas kuumastressi ära tunda ja mida sel puhul ette võtta.
Kuumastressi teke
Enamasti on kuumastressi tekkimise põhjuseks kombinatsioon kahest tegurist: õhuniiskusest ja temperatuurist. Olgu siis domineerivaks teguriks neist üks või teine, tulemus on sama – kuumastress.
Kerge stressi käes on Eesti veised enamuse suvest. On ju väga tavaline temperatuuride vahemik 22-24° C ja sealjuures õhuniiskus 50% ja rohkemgi. Leidub neidki päevi ja nädalaid, mil õhutemperatuur küündib 30°C-ni. Nii tekib mõõdukas kuni tugev kuumastress ka pigem madala õhuniiskuse korral.
Kuumastressi ohtu saad hinnata, kasutades hügro-termomeetrit ja temperatuuri-niiskuse indeksit (THI). Kuumastressi ohu hindamise tabeli leiad Baltic Agro kodulehelt.
Kuumastressi tunnused
- Subkliinilise atsidoosi avaldumine enamusel loomadel
- Langeb karja piimarasva sisaldus ja/või piimatoodang
- Söömus väheneb, sorteeritakse rohkem
- Loomad hingeldavad/ hingamine kiireneb
- Vee tarbimine suureneb
- Lahtise soola/soolakivi tarbimine suureneb
- Lamamine ebatavalistes kohtades, nt käiguteedes, otsides jahedamat pinda
- Innatunnused nõrgad või ei avaldugi
- Pikemaajalise kuumastressi korral kehv tiinestumine
Kuidas kuumastressi korral tegutseda?
- ÕHK LIIKUMA
Üheks võtmesõnaks on hoonete ja loomade jahutamine. Otsese päikesevalguse vältimine ja ventilaatorite kasutamine on efektiivne. Eriti oluline on jahutada loomi kogunemispunktides, näiteks lüpsieelsel ootealal. Võimalusel väldi ülerahvastatust. - VÄRSKE VESI ALATI OLEMAS
Vee tarbimine palavusega on kuni kaks korda suurem kui termoneutraalsetes tingimustes. Puhas värske vesi peab piisavas koguses olema alati kättesaadav. Kui jooturi juurde tekivad järjekorrad või jootur juuakse tühjaks kiiremini kui see täitub, on vajalik leida lisavõimalusi suurenenud veetarbe katmiseks. - SOOLAD JA VATSA PUHVERDAMINE
Suurenenud vee tarbimise ja kehasoojusest vabanemisega tõuseb naatriumi ja kaaliumi vajadus. Nende elementide varu organismis on väga väike ning tarbe katmine otseses seoses söötmisega. Nüüd on õige aeg lüpsilehmade ratsiooni lisada farmi kõrgeima kaaliumisisaldusega silo. Kasvanud soola vajaduse rahuldamiseks sobib väga hästi vabalt tarbimiseks mikroelementidega soolakivi Vilorock Multi. Kuumastressi puhul on suur oht atsidoosi tekkeks. Lisa ratsiooni soodat, mis toimib vatsa puhvrina, olles samas ka naatriumi allikaks. Parima tulemuse õige vatsaseede ja -tervise tagamisel saavutab sooda ja eluspärm Levucell SC üheaegsel kasutamisel. - ELUSPÄRM LEVUCELL SC
Levucell SC kõrgendatud norm aitab ära hoida pikenenud söömisintervallist, sööda riknemisest ja sorteerimisest põhjustatud atsidoosi. Lallemand Animal Nutrition’i vatsaspetsiifiline pärmitüvi Saccaromyces cerevisiae I-1077 (Levucell SC) konkureerib vatsas piimhapet tootvate bakteritega, aidates seeläbi tõsta ja stabiliseerida vatsa pH-d, soodustab kiu lagundamist vatsas, tarbib söödaga vatsa sattunud hapnikku ning on eluea lõppedes toiduks vatsabakteritele ja ainuraksetele. Katsetega on tõestatud, et Levucell SC söötmisel kuumastressi olukorras tõuseb ja stabiliseerub vatsa pH, lüheneb söömiskordade vaheline intervall ning tõuseb piimatoodang. Vaata meie söötmiskatse tulemust siinsamas blogis või Florida ülikooli oma Baltic Agro kodulehel. - SÖÖT
Sööt olgu värske ja jahe. Sööda kuumenemisega väheneb söömus ja sööda toiteväärtus. Söödalaval kuumenev silo tuleb kas ratsioonist välja jätta või kuumenemist takistada TMR Stabilizer Plus’iga. Segasööda niiskusesisaldus peab olema nii suur, et sorteerimine ei oleks võimalik. Sorteerimise otseseks tulemuseks on atsidoos ning sellega kaasnevad piimarasva ja toodangu langus, keharasvade ulatuslikum kasutamine ja probleemid sõrgadega. - KINNISLEHMAD!
Liiga palavad tingimused mõjutavad ka kinnislehmi ja noorkarja. Olgugi, et mullikad ja kinnisloomad söövad vähem kui lüpsilehmad, on nende ratsioon väga kiurikas, mille bakteriaalne seede vatsas tekitab palju soojust. Värske vesi ja jahutamine tuleb tagada ka kinnislehmadele.
