Teist hooaega oleme koostöös ettevõttega Yara Eesti uurinud taimede toitumist, saates Pocklingtonis asuvasse Yara laborisse sadu leheproove toitainete sisalduse määramiseks.
Väga raske on lihtsalt taime lehele peale vaadates ennustada, kas tegemist on mõne toitaine liia või puudusega. On küll rida tunnuseid, mis viitavad teatud elemendi puudusele, kuid nende ilmnemisel on defitsiit taimes juba väga suur. Kõrge ja kvaliteetse saagi saamiseks on oluline arvestada iga saaki limiteeriva faktoriga.
Leheproovi tulemus annab meile infot toitainete sisalduse kohta lehtede korjamise ajahetkel. Leheproovide kõrval on olulised ka mullaproovid, sest mitmete elementide kätte saamine mullast on sõltuvuses ilmastikust. Teades mulla pH-d ja toiteelementide sisaldust mullas, oskame paremini luua seoseid, miks mõne elemendi tase on liiga madal ja kas nende tase võib ilmastiku muutumisel paraneda.
2020.a. analüüsisime esmakordselt leheproovide alusel ka rohumaade toitumist.
Proovid korjati liblikõieliste-kõrreliste segudest mai keskel enne esimest niidet.
Kõige suuremad defitsiidid olid kolme mikroelemendi – vase, tsingi ja mangaani – osas. Ühelt poolt parandavad need elemendid rohumaade saagikust ja rohusööda kvaliteeti. Näiteks mangaan parandab põuakindlust, vask ja mangaan koos magneesiumiga on fotosünteesil võtmerollis, vask ja tsink osalevad koos lämmastikuga proteiinide moodustamise protsessis jne. Teiselt poolt on need elemendid olulised looma tervisele, parandades viljakust, raua imendumist, toitainete omastamist jpm. Suur defitsiit oli ka magneesiumi osas ning veidi alla pooltel juhtudel esines taimedes fosfori defitsiiti. See võib olla seotud ilmastikuga. Leheproovide korjamise ajal oli ööpäevane keskmine temperatuur +5..+6 kraadi juures, öösiti esinesid väikesed öökülmad. Jahe muld pärsib toiteelementide omastamist.
Meie põhjanaabrite juures on rohumaade lehekaudne väetamine tavapärane tegevus. Sobivaks lahenduseks on YaraVita Gramitrel 1,5-2 l/ha, mis sisaldab puuduolevaid toiteelemente või vedelväetis ZM-Grow 2-3 l/ha. Kui aga mõne eelpool nimetatud mikroelemendi tase on taimedes kriitiliselt madal, siis soovitame lisada vastava elemendi taseme parandamiseks lisaks näiteks YaraVita Mantrac Pro’d, YaraVita Zintrac’i, YaraVita Coptrac’i 1 l/ha, või kelaate Tradecorp Mn, Zn või Cu kulunormiga 0,5 kg/ha. Pritsimiseks sobiv aeg on siis, kui uus aktiivne kasv on alanud ja taimed on ca 15 cm kõrged. Pritsimine peaks olema tehtud 10-14 päeva enne niitmist. Mullas olevaid toiteelemente omastavad taimed paremini, kui pritsida rohumaid kevadel pärast kasvu algust humiinhapete kontsentraadiga Humistar 3-5 l/ha. Seda võiks korrata pärast iga niidet, et taimed saaksid võimalikult hästi kätte mullas olevad ja väetistega antavad toiteelemendid.
2020.a. sügisel korjatud talirapsi leheproovid näitavad jällegi ligi pooltel juhtudel mikroelementide tsingi, vase, mangaani defitsiiti.
Nende elementide tähtsus rapsile on tunduvalt väiksem kui teraviljadele. Kõige rohkem tsinki omastab raps õitsemise perioodil. Kevadiseks lehekaudseks väetamiseks sobivad mangaani puuduse likvideerimiseks YaraVita Brassitrel Pro, YaraVita Mantrac Pro või mangaankelaat Tradecorp Mn. Tsingi sisalduse korrigeerimiseks sobib tsinkkelaat Tradecorp Zn. Vedelväetisega ZM-Grow saab toetada taimede varustamist nii tsingi kui ka mangaaniga. Raud ja vask on talirapsi kasvuks vähemtähtsad elemendid.
Boori ja molübdeeni tase talirapsi lehtedes oli 2019.a. sügisel veidi parem: 56% tulemustest oli boori tase „veidi madal“. 2020.a. sügisel oli boori tase 20% „veidi madal“ ning 56% lausa „madal“ või „väga madal“. 2019.a. oli molübdeeni tase „madal“ või „väga madal“ 67% proovidest, aasta hiljem on sama näitaja 76%. Tegelikult aga saame taimedes boori tasemele õiglase hinnangu anda vaid siis, kui kõigi proovide puhul oleks teada, mis hetkel on lehekaudne boor pritsitud. Booril on oluline roll ristõieliste kultuuride kasvatamisel ning seetõttu on boori pritsimine põllumeeste seas üsnagi tavapärane tegevus. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata boori kogusele ning selle pritsimise ajale. Olenemata sellest, kas laotatud mineraalväetis sisaldab boori või anti külvi ette vedelsõnnikut, siis lehe kaudu tuleb boori siiski juurde anda ja seda esimesel võimalusel. Taliraps on täpselt sinna maani boori defitsiidis, kui ta saab seda elementi lehekaudu. Seetõttu soovitame osa boorist anda kohe siis, kui teostatake põllul näiteks kõrreliste tõrjet või varast, esimest kasvureguleerimist või CL herbitsiidi. Teine osa anda 5-6 lehe faasis koos kasvureguleerimisega. Soovituslik boori kogus sügisel on 300-450 g/ha. On mitmeid lehtede kaudu pritsitavaid boori väetisi: YaraVita Bortrac, Tradebor Mo, Detera Boron.
2020.a. kevadel esinesid taliteraviljadel sarnased toitainete defitsiidid nagu aasta varem.
Eestimaa muldades on boori sisaldus madal ning sellest tingituna on nii sügisel kui kevadel teraviljades boori tase madal. Teraviljad vajavad boori kordades vähem kui õlikultuurid, kuid see mõjutab terade täituvust ja mahukaalu. Soovituslik boori kogus on 0,2 – 0,3 l/ha ning suure tõenäosusega tuleb pritsimist korrata. Ettevaatlik tuleb olla ühekordsete kõrgete normidega, mis võivad osutuda teraviljadele toksiliseks.
Vasepuudus esines peaaegu kõigis leheproovides. Vask soodustab teraviljade võrsumist ja terade arvu pähikus ning pritsimine tuleb teraviljadel ära teha hiljemalt kõrsumisfaasi alguseks (BBCH 31). Vask suurendab terade proteiinisisaldust. Lisaks aktiveerib taimedes ensüüme, mis osalevad ligniini tootmises, tänu millele on taimed lamandumiskindlamad. Kõrsumise faasis ei saa me enam oluliselt soodustada produktiivvõrsete moodustumist ega mõjutada terade arvu pähikus, mistõttu pritsimise kasutegur jääb madalaks. Kuna Eestimaa muldades on vase tase madal ning defitsiidid on esinenud kahe aasta leheproovide tulemustes, siis ei tasu vase puudustunnuseid ootama jääda, vaid vaske sisaldav leheväetis tuleks lülitada võrsumisaegsesse pritsimisprogrammi. Suurest defitsiidi näitajast tingituna oleme vaskkelaadiga läbi viinud mitu katset, mis tõestavad Tradecorp Cu pritsimise tasuvust nii tali- kui suviteraviljadel (katsed trükises). Vasepuuduse negatiivset mõju teraviljade saagikusele on võimalik ennetada ka taimi YaraVita Coptrac’iga pritsides.
Tsink on oluline komponent mitmetes ensüümides ning osaleb kasvuhormoonide tootmises ja sõlmevahede pikenemises. Tsingi puudusel aeglustub võrsumise faasis ka lehtede kasv ja juurestiku arenemine. Selle tulemusel väheneb fotosünteesiv pind ning kannatab saagikus, lisaks väheneb terade arv pähikus. Parim aeg tsingiga pritsimiseks on kuni kõrsumisfaasi keskpaigani, kuid kui puudus peaks esinema hiljem, siis saab seda parandada ka veel lipulehe faasis, sest tsink mõjutab saagi kvaliteeti ja puuduse korral jääb proteiinisisaldus soovitust madalamaks. Tsingipuuduse korvamiseks tuleks taimi kasvu ajal pritsida tsinkkelaadiga Tradecorp Zn 0,5 -1 kg/ha või vedelväetisega YaraVita Zintrac 1-2 l/ha.
Teraviljadele oluliste mikroelementide suurte defitsiitide likvideerimiseks on universaalsematest leheväetistest tõhusamad ja turvalised kasutamiseks paagisegudes EDTA kelaadid Tradecorp Cu, Mn, Mn 0,75-1 kg/ha. Teraviljade jaoks erinevate kriitilise tähtsusega toiteelementide vajaduse katab ka YaraVita Gramitrel 2-3 l/ha.
