Põllupäevik 3
Mis toimub Eestimaa põldudel? Kas suvivilja külvid on maas? Kas teine lämmastikutiir on antud? Nendel ja paljudel teistel teemadel vestlevad Baltic Agro podcastis arendusdirektor Margus Ameerikas, agronoom-nõustajad Annika Jõemaa ja Kertrud Jaeski ning külalisena Raido Allsaar Mägede OÜ-st.
Taliteraviljad on ilusad. Vähesel määral on kuulda ka ümberkülvi vajadusest, kas siis tritikale või taliodra põldudel, mis said lumiseene tõttu tugevalt kahjustada, kuid üldpilt on ikkagi väga positiivne. Üldjuhul äestamised on tehtud, see on samuti põllupilti paremaks muutnud ning taimi kasvama ergutanud. Taimed toituvad aktiivselt: mullast välja kaevates on näha, et väga palju on valgeid uusi juuri ning muld on ilusti juurte ümber kinni, seega elu käib. Kohati on ka esimesed pritsimistööd tehtud siin möödunud soojade ilmadega, kes siis lihtsalt turgutusringi või mõned on jõudnud ka juba esimesed kasvuregulaatori ringid teha võrsumise soodustamiseks.
Jahedad ilmad on veidi tööde tempot vähendanud. Kes alustasid väetamisega varem – märtsi viimastel või aprilli esimestel päevadel – siis need on juba praeguseks jõudnud ära anda ka teise lämmastikväetise, enamusel on see alles ees.
Taliraps on eelmise nädala soojade ilmadega ennast päikese poole sirutanud ja varsub hoogsasti. Õienupud on kattelehtede all kenasti olemas ja märgata on uut helerohelist lehte. Eks nädalavahetuse külmad ilmad natuke pidurdasid seda hoogsat arengut, kuid esimesed soojad muudavad tööde tegemise võidujooksuks ajaga. Kollased liimpüünised võiksid tänaseks küll juba põllul olemas olla. Eelmisel nädalal oli märgata juba esimesi varre-peitkärsakaid.
Mõned on küll külvi juba lõpetanud, kuid osadel on see alles alguses või poole peal. Üldiselt kehtib reegel, et külvisügavus võiks olla kümnekordne seemne läbimõõt, st. kui seemne läbimõõt on 2 mm, tuleks külvata 20 mm sügavusele. Päris nii siiski läheneda ei saa, arvestada tuleb ka muude teguritega, näiteks mullaniiskusega, lõimisega, mullaharimisega. Kui mullas on niiskust minimaalselt või tegu on kerge lõimisega muldadega, siis võib seemne külvata sügavamale, et idaneval seemnel oleks piisavalt mullaniiskust. Raske lõimisega muldadel tuleks külvisügavust vähendada, et taimiku tärkamine oleks kiirem ning ühtlasem.
Hernes ja uba on nii mõneski paigus juba mulda jõudnud, mis tähendab seda, et neil, kes kasutavad mullatoimelisi herbitsiide, on varsti vaja teha pritsimistöid. Oluline on meeles pidada, et mullapreparaat tekitab mulla pinnale kileja kihi ning kahjustab tärkavaid umbrohtusid. Kõik mullaliigutamised – rullimine, kivide korjamine jms tuleb ära teha enne mullaherbitsiidi kasutamist, sest igasugune mulla liigutamine vähendab herbitsiidi mõju.
Suviviljade väetamisel peab ka kindlasti arvestama meile antava niiskusega. Tihtipeale ongi mõistlik, eriti varajase, kuid tegelikult ka hilise odra puhul, anda kogu väetis (nii kompleks- kui ka lämmastikväetis) ära korraga kas siis vahetult enne või peale külvi. Teraviljad panevad oma saagipotentsiaali paika kohe kõrsumise alguses. Kui selles faasis alles suurt kogust väetist andma minna, siis on see tegelikult hiljaks jäänud. Piisav toidulaud peaks olema selleks ajaks juba kaetud. Kui sellel ajal on taimel toitu vähe, siis jätab ta osad võrsed välja arendamata – mis jällegi tähendab seda, et osa saagipotentsiaalist läheb kaduma.
